Kommerts

Tähendab kõigile mitmele inimesele, kes on täheldanud, et antud blog on oma viimaste postituste järgi muutunud kommertslikuks, et mitte öelda müügipõhiseks - teil on apsoluutselt õigus. Mulle õudselt meeldib raha. Ja kui on võimalus seda teenida, siis ma seda teha ka kavatsen. :) Siiski tundub, et lähiajal midagi uut müüki ei tule, seega päris äri-blogiks vist veel ei muutu. Kui just keegi ei maksa... :)

Teiseks tundub, et olen oma arengus jõudnud mingisse faasi, kus, olles küll trt-tln rongse 1. klassis kaheporterilises jõulumeeleolus, soovin ma, et selle arvuti ja internetsi asemel oleks mul üks hää raamat. mõni aasta varem ma oleks igast asendist tahtnd sisse logida. ükskõik kuhu. peaasi, et oleks internet. Nüüd ei viitsi õhtul puutrit lahtigi teha. Mis seal ikka. tahaks hoopis lugeda midagi.

3 päeva jooksul on kohtutud umbes 6 erineva sõbraga erinevates (t) eesti punktidest ja igavese hulga sugulitega kah. Ma ütleks kvantiteet rokib aga pole kurta ka kvaliteedi üle. ja kütust antakse tanklatest juba ju poolmuidu, seega ole aint mees ja sõida.

Kena 27ndat ja 28ndat detsembrit kõigile.

ahjaa. lapsepilt ka. alapealkirjaga "kukuuuuu!" ja "haujuuduuin"

Lõpuks ometi jõulukuuskede e-äri

Vaikselt on käima minemas jõulukuusemüük. Asja point on väga lihtne. Sa tahaksid omale jõulupuud, aga sa ei viitsi või sul pole aega minna kuhugi kaubanduskeskuse parklasse, seal valida sobiv kuusk, toppida see autosse/trolli/trammi, vedida tuppa, pakkida lahti jne jne. Sa tahaks, et see käiks sama lihtsalt nagu pitsa tellimine või maililugemine. Palun! Laanekuused tuleb appi.

www.laanekuused.ee pakub sulle just sellist toredat teenust jõulukuused internetist. Lähed kodukale, esitad tellimuse ja kuusk tuleb vutt-vutt-vutt koju. Nii lihtne see ongi. Ja kuusk tuleb otse metsast. Ühtegi puud ei raiuta tagavaraks või igaks juhuks. Noorendik, kust nad tulevad, vajab igaljuhul korrastamist, las saavad mõned siis jõulupuudeks. Värske kuuse lõhn on ikka teine tera, kui hulgimüügi nulu vms oma. Päriselt ka :)

Nagu kodukalt näete, on võimalik tellida kuusk ka sõbrale või perele üllatusena, kullerdamine toimub rõõmsas vormis ja lustiliselt.

Vot selline reklaamkirje sedakorda. Jõulukuuske kellelegi?

Pihuloomad

Reklaampostitus aga ka postitus rubriigist "no tehakse ikka toredaid asju ilmas!"

Eesti Loomeagentuuril on tulnud trükist esimene lustilis-õpetlik raamat "Pihuloomad".



Alati räägitakse, et ikka isetehtud kingitus on alati armas ja isiklikum. No mina ikka mõtlema, et ise küll..aga mida? Rehapulki võin ju voolida, aga kingina on teised nagu nati kummalised. Treitud toolijalg? Plekist naelte hoidmise karp? Liimpuitpalk maja? No mida teha, mida teha...!?

Vot see raamat on just see, mis on abiks algajale (ja ka edasijõudnud) isetegijale.

Panen allapoole kenasti mõned illustreerivad pildid, et saaksite aimu millega on tegu. Väga palju ise juurde ei seletakski. 1 pilt = 1000 sõna. Igatahes on raamatus täpselt õpetatud, kuidas selliseid mänguasju teha. Lisaks natuke harivat momenti tikandite ja sümbolite tähenduse kohta. Ja iga loomajuures mõned lustilised ja tarvilikud vanasõnad, mis tema kohta käivad.

Kuidas seda endale saada? Kas minult või mõnelt mu kaasosaliselt (juhul, kui asud geograafiliselt soodsas piirkonnas näiteks Tallinnas, Tamsalus, Viljandis või Tormas :)) otse või siis pannakse see kenasti tähitud posti (lisandub postikulu aga ilma tähitamata ei tihka saata). Hind 100.- (sada krooni). Postitades on hind 135.-

6.-9. november leiab seda ka Saku Suurhallis toimuvalt Mardilaadalt.

Minu kontaktid: tarmo ätt loomeagentuur punkt ee
Tellimiseks kontaktid: signe ätt loomeagentuur punkt ee või 5358 3947.

Igasugu kokkulepped on ka võimalikud suurema ostu puhul. Me oleme loovad :) .

Pildil klõpsates avaneb suurem pilt ja saate teksti lugeda ka!

Sevilla

No misma oskan öelda. On üks linn, mis lihtsalt meeldib. Kuigi ilm keeras päev enne minu saabumist metsa, mul oli ainult 2 päeva ja 3 ööd aega, mul oli ka KOHUSTUSI... ikkagi tegi linn jälle mulle ära. Muidugi on suhe mingi asustusega isiklikum, kui sul on seal sõpru, kujunevad välja juba kindlad tegevused, alati kui satud, aga hää klapp oli juba esimesel visiidil sinna.

Pühapäeva hommikul kl 8 läbi kesk-vanalinna rongipeale vudides (kui pea oli kohtunud padjaga kõigest tühised 3 tundi tagasi), kui esimesed suveniirimüüjad juba oma tekikesi maha laotasid, kastaniküpsetajad ajasid ahjudele tuld alla, oli uudne kogemus - vaikus. Seda kohtab Sevillas harva. Või midagi sellist. Võibolla ma magasin kõndides. Ja siis 16 tundi reisimist eestisse... 2,5h rongiga Madrid, sealt 2h Amsterdam ja sealt 2 h Tallinn. aga kõige selle vahele jäid ootamised, maandumised, check-inid, metrood jne jne.

WOMEX oli suurem kui kunagi varem, aga peaaegu kõik näod, keda ma kohtasin esimest korda vist 2001 Rotterdami WOMEX'il ja hiljem Newcastleis ja kaks aastat tagasi Sevillas, on jäänud samaks. Jah, osalejaid oli 2800 inimest, aga vahetub vaid mingi ümbris, tuumik on jäänud samaks.

Ja mis ka ei muutu, on WOMEX'i showcase'id. Meie põhjamaine maitse lihtsalt ei hammusta läbi, et mis alusel seda selektsiooni tehakse, kes on need u. 50 väljavalitut. Muidugi, oli väga teravaid elamusi. Räägitakse, et rootslaste Väsen, kes ka folgil käinud, oli suppppper olnud, ma kahjuks ei näinud. Mulle Väsen ei meeldi, nende Roger Tallroth karjus mu peale Viljandis :). Oli enam-vähem elamusi, aga valdav osa on lihtsalt kräpp. WOMEX aka World Music Expo peaks promoma võimalikult palju eri taustaga ja erinevat muusikat esitavaid asju... kus on ikkagi mingi maailmamuusika njäuhh sees... aga kui laval on neli meest (laulja, kaks kitarri, trumm ehk null mingit trad. instrumenti) ja laulja põhimõtteliselt räpib taustamuusika saatel (küll viisakalt, ilma f-sõnade jms'ta ning ka kõik olid viisakalt riides), siis tekkis küsimus, et jah.. mingile hiphop-festile oleks see sobinud, võibolla ka mõne maailmamuusika peo üheks esinejaks sadadest, aga WOMEX'ile kus peaks kõik olemagi ainult kirsid tordipeal?? Mõistate, ei mingit elamust. Enamus esinejaid olid sellised..."ahah, no olks, ot kus seda veini müüaksegi".

A, ja ei, ma ei ole Viljandisse tagasi tööle läinud..ma käisin... niisama..vaatamas, et.. mis ja..kuidas.

Kuulge, kõik said vist aru juba, et tore oli mul. Ei viitsi lehekülgi kirjutada, kui kena oli öösel vanalinnas ispaanlastega tekiilat juua ja igavest sõprust vanduda. Ay carramba, banditos cucarachas!

Pilte tegin paartükki ainult. Kui fotokas laekub, panen ühe üles. Seniks võite vaadata näiteks seda http://starfild.pri.ee/pildid/sevilla2005/imagepages/image64.html

EDIT: lubatud pilt. Ainuke päike, mis ma nägin, More&Marta rõdult pilt.

700 hobust ühes joodikus

Lamborghini arendab uut mudelid, mis vahetaks Murcielago välja kuskil paari aasta pärast. Kahjuks on 'ärrad Lamborghinis natuke nimega uppi lennanud. Nimelt on praegu projekti nimeks "Jota". Tea, kas Lamborghini Eesti esindusel on mingigi õigus arvamust avaldada, et äkki on teil veel paar nime varuks... noh igaks juhuks. Kardan, et selliseid humoorikaid inimesi, kes on valmis paar milkut välja käima auto eest, ei taha, et selle nimi oleks Jota või Parm või Lumpen vms.

Uudis ise SIIN

Natuke selle nime kohta siiski ka adekvaatsemat kui eestikeelne tähendus:

"Jota" was the term used for the very specialised, almost racing-spec, Miura and Urraco Lambos that Bob Wallace used to create.The Diablo Jota was a kit, sometimes factory-fitted and sometimes aftermarket supplied, that SE30 owners could buy. It gave another 70+ bhp and is very special.

Nahast kardaan

Uurin ühe väikse töö käigus erinevate autode lisavarustuse nimekirju ja kõige gruuvim asi, mis siiani on välja tulnud on Audi A8 6.0 W12 Lang ehk siis kõige võimsam/kallim A8 lisavarustuse nimekirjas - "Audi exclusive" laiendatud nahapakett - IV, istmed kaetud nahkpolstriga "Valcona" 315 400.-

Ooookei. A8'l on standardvarustuses nahksisu nagunii, seega selle laiendamine maksab rohkem, kui enamuste inimeste auto. Mis see siis tähendab? Nahast kardaan, nahast põhjakate? Või kuna "laiendatud", siis äkki antakse 3+2 elutoa mööbel kaasa ja tumbad? Või on siis nahksisu karusnahast. Näiteks tsintsiljadest. Kusjuures hooldusvälbaga. "20 000 km hooldus, filtrite vahetus, õlivahetus, üldkontroll, uued tsintsiljad ja vanade harjamine?"

Võimas.

Üürida korter Kalamajas!

Meie majas, meie all. 2-toaline. Remont tehtud. Gaasiküte. 1. korrus. Maja kinnises sisehoovis. Parkimiskoht. Toredad naabrid üleval (meie). Piirkond Kalamaja. Üür kokkuleppel omanikuga. Üldiselt märksõna soodne.

Ühesõnaga kui keegi tunneb huvi, siis võtke minuga ühendust tarmo ätt folk punkt ee. Mul on antud projektis ainult 1 isiklik huvi - et üürile saaks võimalikult tore ja sõbralik inimene, kes sealolemise ajal suhtuks kogu majja ja ümbritsevasse kui oma kodusse (ei prügistaks, loobiks suitsukonisid hoovile jne jne). Saate aru küll. Keegi, kellelt saaks vajadusel suhkrut laenata või paluda viisakalt natuke peotuure vähemaks võtta.

Periood oleks aasta esialgu.

tarmo ätt folk punkt ee

Ay que pasa!

Jebedijee ja nii. Oktoobri lõpus 3 päeva Sevillas! Sõbra pulma küll ei jõudnud septembris, aga väisab nüüdki ära. Ja külastab peale paari aastast vahet jälle Womex'it. Sedakorda aga mitte enam EPMK egiidi all vaid ühe teise. :)

Kui viint niisama võtta tundub kohatu ja sisutu, siis tuleb lisada asjale väike vunk ja knihv, et oleks äge. Näiteks nii:
et lähed vanasse sepikotta, riietad ennast vastavalt ajastule, toitud rikkalikult ja vastavalt ajastule ja oled muidu ontlik. Trés teistmoodi ja muy äge. Ja hommikul vaatad mõisavaldusi üle.

Ja kuna ma oma esmasündinu pildid Nagist eemaldasin ja uut kohta pole tekitanud ja te keegi ei tea, kuidas tal läheb, siis et Rasmus on super. Teeb kõike, mida üks väike mees peab tegema, et oleks äge ja nunnumeeter tiksuks punase peal ja vanematel oleks ainult üks õnn ja puhas rõõm. Srsly.

Oige ja vasemba

Ei, ma EI ole hakanud tantsusõbraks, aga kaks asja jäid silma, mida oleks kena jagada. Rubriik inimvõimed ja nende piirid või nende puudumine aga läbi väikse huumoriprisma. Seega kui KAAMOS on juba peal, siis kannatab vaadata küll. Päike muidugi selle peale välja ei tule. Ärge lootkegi.

Breiktantsu lätted

Droid

Tahaks nõu saada

Need üksikud it-targad ja muidu targad, kes siit läbi libisevad.

Milline oleks hea interneti pildialbum? Ma kustutasin Nagi ära, sest seda ei saanud lihtsalt parooli alla panna (kui ka sai, siis ärge öelge mulle, sest siis ma jääks törts lolliks). Seal sai saata sõpradele mingeid otselinke jne jne. Ei, ei ole vaja. Ma tahan fotoalbumit, mida nähasoovijad saavad minult parooli ja asi tahe.

Veel soove? Jah, et oleks kiire ja LIHTNE. Ei ole vaja mul neid töödelda ega muud ilmaimet teha. Eks ta põnni-keskne tuleks, et sugulastel ja muidu sõpradel oleks võimalus näha, et kuivõrd võrratud laps meil ikkagi on. Aga ma ei tahtnud enam päris avalikult seda üleval hoida. Jah, paranoiline.

Teiste pilte vaadates on picasa kuidagi aeglane alati. Flickri kohta ei oska öelda.

Nii et jah, kajage vastu või ärge kajage. Kommentaarid või tarmo ätt folk punkt ee.

Välk ja pauk nüüd poissi võtku

...mis tal äkki pähe kargas, et ta nüüd need pulmad teeb (Folkmill)

Nõnda. Tamkivi pidanud pulma. Ajaloolise tõe huvides - kosjas sai käidud juba 2006. a lõpus. Ikka korralikult. Kosjaviinad ja kingitused kaasa ja pruudi isa juurde kätt nõutama. Mõistujuttu ja nalja jätkus terveks õhtuks. Aga nõu saime kätte. Kaisa lubati pruudiks ja väimees kiideti heaks.

Korralduskomitee (noorpaar + mina + helen&riina) avas pidulikult eesti tuntuima rahvusliku kaubamärgi (Vana Tallinna ja vürtsikilu kõrval) Skype'i keskkonnas multichat'i, et oleks mugav arutella ja teha pulm, mida tuntakse üle aegade.

Hüppame ajas edasi aastasse 2008. Juulikuu. Noorpaar on vahepeal saanud harmoonilist täiendust Otto näol ja Skype'i "pulmatsätt" on Wordi paigutades...1400 lk pikk. Logorröa generalis.

Ettevalmistavast perioodist ei ole ma päris õige inimene rääkima, kuna mulle jäeti lihtsad asjad nagu bänd, tehnika jms. Nii et, kui ma ütleks, et "no küll oli korraldamist" teeks ma liiga helenile&riinale, kes rabelesid täiuslikkuse poole nagu oleks tegu küsimusega elu ja surma peale (tegelikkult oon see ekslik võrdlus, tegu oli palju tähtsama asjaga).

Pulmapäev 18. juuli 2008. Varakult ennast Viljandisse sättinuna, saan teha veel hommikuse jalutuskäigu Rasmusega Viljandi lossikates ja käia Aidas folkarite festaripaanikat uudistamas. Laulatuseni Karksi kirikus on veel loetud tunnid. Eksklusiivne võimalus on kohtuda juba täisvarustuses noorpaariga paar tundi varem, saada viimaseid juhiseid, salajasi ümbrikuid ja kiita ilusat ilma, mis oli ainuke asi, mida korralduskomitee ei julenud oma vastutusalasse koondada.

Kiriku juurde on kogunenud tubli hulk rahvast. Ilmar aitab püüdlikult autosid parkida, kiidetakse üksteise riideid ja rõõmustatakse ilusa ilma üle (mida tehakse üldiselt kogu pidustuste aja ja jätkatakse ka peale pidustuste lõppu, seega edaspidi antud fakti väga palju ei maini). Saabubki korraldus astuda kirikusse. Kes on Karksis käinud, teab, et palju impressiivsemaks üks koht ei lähe - vana ordulinnus, org, vaade, ilus viltuse torniga kirik. Laulatuse kohta ma kahjuks palju öelda ei oska, kuna aatomik nimega Rasmus oli täislaengus ja valmis erinevate häälte ja tegevustega igatepidi harrast üritust saboteerima, seega kindlam oli õues pulmaautot uurida ja murupeal joosta. Eks aegajalt võttis 'Ärra suuna ka pühakotta sisse, nii et "jah" sõna kuulsin ära. Seega võin kinnitada, et issanda palge ees vanne on antud. Lähedalseisvate isikute kaudu kuulsin, et ilusamat laulatust pole olemas olnud. Õpetaja kõne oli kena ja sisukas ja liigse padureligioossuseta.

Ilusa puudutusena korraldajate poolt (hei, oota... ma ka ju!) pakuti kohe peale laulatust ja enne pulmarongi ka pirukaid ja muusikalist tausta. Tühja kõhuga pulmaline on kehv pulmaline. Ennetustöö tehtud, asuti teele. Majandusedu ja perifeeriline asukoht, mis tähendas kõigile kuskilt kaugemalt tulekut, põhjustas pulmarongi, mis oli pikem veel kui ootaja aeg. Lipulaevaks 1951. aasta Pobeda u. 1897. aasta juhiga, kellel antud sõiduk väljalaske aastast alates tema valduses ja vist juba 74. pulmasõit.

Esimeses peatuses saadeti kohaliku ratturiga noorpaari talu poole Kõrvemaal teele pruudi neiupõlvenimi, mille edasisest saatusest tuleb hiljem juttu. 'Ärra valjuhäälsete juhendite ja protestide saatel lahkus meie ekipaazh pulmarongist peale esimest peatust ja suundus otse peopaika.

Seal leidsime eest teiselpool paanika piire asuvad riina&heleni, kelle oli kõik ilusti kontrolli all ja sai rahumeeles pulmalisi oodata. Peokohaks oli valitud juba 2007. aastal Vana-Kariste mõisa õllekoda, mis asub maalilise Kariste järve kaldal. Kohta saab iseloomustada mitmete eestikeelsete sõnadega nagu hunnitu, impressiivne, sobiv, kena jne. Pulmade edasilükkamine 2008. aastasse oli lisanud väga vajaliku ja kena väliterrassi, mis ilusa ilm..(ahjaa, teate juba) ühesõnaga, mis oli nagu välk&pauk silmaauku sobiv. Esimese versiooni järgi oleks 100+ külalist pidanud mahtuma tillukesse sisesaali. Mis oleks olnud kolepaha ja kitsas.

Saabuvad pulmarongilised. Kõik rõõmsad ja rõõsad, täis indu ja pulmalusti. Õnnitletakse noorpaari, antakse kingitusi, proovitakse shampuse asemel sellist väheke kodumaisemat mahlajooki väikse snabelivopskiga. Täiesti pädev rüübe. "Retsept" tegijatele. Tarvis retsept ka endale sebida.

Ja nüüd kõik lauda! Või mitte kõik - meie Avega istusime pulmalauas kordamööda, sest korduvad katsed 'Ärrat süleshoida nagu üht pupet, olid määratud ebaõnnestumisele juba eos. Esimese asjana likvideeriti tema poolt laualt lähimad kahvli ja noad ning sihikule võeti juba toekamad asjad. Võtsime vastu otsuse viia ta aladele, kus sai tegeleda väheke ohutumate asjadega (kogu ülejäänud ala, PEALE söögilaua). Toit oli maitsev ja küllaldane. Pakkujateks www.pohjakas.ee, kes muuseas oli tegev ka Folgil selles ülilahedas aiarestos, millest kunagi folgipostituses pikemalt juttu. Igatahes super.

Nüüd tooks välja korraldajate (ah mis te nüüd, poleks vaja...) väga suure ja olulise arengu, mis aitas teha sellest pulmast palju parema pulma kui oleks võinud olla. Nimelt, kui söödud-joodud, traditsioonilised ametid jagatud (mina olin, arvestades ajalugu, isamees. Korporantide eluga kursis olevatele inimestele peaks mainima, et Sakala hingekirja järgi võttes olen ma lisaks ka (peig)meheisa.) koliti kogu rahvas söögilauast minema, teiselepoole maja. Sinna toodi piisav hulk laudu ja toole järgi, et väsinumad saaks aegajalt istuda, aga selle liigutusega jäi ära see, et inimesed on kinnitatud oma kohtadele ja paljud jäävadki lauataha istuma, viina joom aja kibe karjuma. Nüüd aga tuli kohe uus hingamine.

Algasid tantsud, mängud, laulud. Kohapeal pandi kokku koor, kes esitas veatult Tuljaku (no olgu, OLGU.. lõpp vedas väheke kraavi, aga kahe läbilaulmisega teha ära kooriseades Tuljak, on silmapaistev saavutus). Noorpaar sai veel kingitusi (peiule Orgunni poolt karmoshka, mida ta lubas hoolsalt harjutama hakata), pruudile miskit kaasavaraks) ja tuju hoidsid üleval Tuulelõõtsutajad. Varastati nii pruut kui pulmalipp. Peeti kõnesid ja korraldati näitemänge. Samas oli see kõik nii sujuv ja voolav, et kordagi ei tekkinud tunne, et noh.. liigume nüüd juba edasi.

Õhtu hiline. Tuju on ülev, bänd lõpetab, alustab plaadimuusik Harlet, kelle etteaste pälvib veel nädalapäevi hiljem suuri kiidusõnu. Need, kel oli juba tunne, et noh... äkiste magama, viskasid soendusdressi maha ja tormasid tantsupõrandale kui kurjast vaimust vaevatud.

Õhtu veel hilisem. Filosoofilised arutelud sektsioonides, järvelt tõusev udu, täiskuu. Juba metsatagant paistev koidik. "Ühistransport", mille juhiks mu oma õde, läheb juba mitmendale ringile väsinud pulmalisi ümberkaudsetesse külalismajadesse vedama. Autor ringutab ja sammub ausalt väljateenitud puhkusele.

Hommik. 19. juuli. Päike särab, nagu tahaks kogu eelnevatel nädalatel paistamata jätnud paiste järgi paista. Plaan geniaalne end turgutada suplusega järves. Nii mõnigi varasem ärkaja on seda juba teinud ja kiidavad vee sooja olevat. Valelikkus on meie sekka pugenud! Vesi oli külm nagu lumekuninganna süda. Värskendav, seda küll, aga siiski külm. Telkidest, majast ja saabuvatest autodest pudeneb välja rõõmsaid pulmalisi, valmis asuma plaanitud suurejoonelise teise päeva juurde. Süüakse, juuakse värskendavaid karastusjooke ja hakatakse ennast teele sättima. Ikka sinnasamma Kõrvemaale, kus pidu vähemalt sama hooga peaks jätkuma. Sest õige pulm kestab ikka mitu päeva.

Raske aga mõistliku otsuse võtsime omakeskis vastu juba varem, et teisele päevale lähen ma üksi, kuna 'Ärra, küll väga armsad ja toredad aga siiski 100% tähelepanu nõudvad oskused ja lõputu energia tähendaks vähem pulma ja rohkem lapsehoidu. Viisin siis Avet-Rasmust Tamsallu ära, et ise sealt reeturlikult vihkat teha.

Ma ei tea, kui kaua või mitu lehekülge teksti vahetasid teise päeva korraldajad (Orgunn&sõbrad Irja eestveol), kuid mastaapides ei olnud küll järeleandmisi tehtud. Infrastruktuurid (tähistatud pissila metsa all, toitlustustelgid, miljon hektarit puhtaks niidetud heinamaad, custom-made paariskemmerg on vaid mõned märksõnad), toit ja õhkkond oli paljulubav. Ja pettuma ei pidanud.

Istutati puu ja kenasti kohale jõudnud pruudi neiupõlvenimi maeti sinna alla. Meeleolukad mängud, selline tshill, mis annab kindlustunde, et hiljem pole vaja tunda kahjutunnet mõttetult hängitud peo pärast, rõõmsad inimesed ja... ilus ilm. Tantsu, laulu ja õndsa olemise saatel venis pidu suure hommikupäikseni välja ning muusika vaikis alles siis, kui esimesed metsalinnud häält puhtaks köhatasid.

Kuidas seda siis nüüd kokku võtta. Mina olen väisanud oma elus ligikaudu 5'te pulma, Ave tunduvalt rohkemaid. Ja võime öelda, et selle pulma puhul olid KÕIK asjad õigesti. Alates asukohtadest kuni täiesti pisiasjadeni välja. Ja pulmajuht oli omainimene ja lahe ja üldse mitte piinlik ja mageda allapoolevööd huumoriga vaid muhe ja meeldiv. Hakka või formaati müüma. Vot nii oligi. Tehke järgi või makske kinni.

Mõned pildid. Ok, mitmed pildid. Esimene päev superpulmafotograaf Urri omad, teine päev minu enda:

Urri omad.



















Siit alates minu omad.

Esimene meem

Vist. Meemid on blogides ringlevad asjad. Näiteks kirjuta 5 metslooma, keda sa pole kunagi näinud, aga tahaks endale nende nahast käpikuid vms.

Nüüd nägin ühte sellist, mis huvitas ennastki ja mõtlesin, et täidan ära. Hoiatan, ei ole väga huvitav lugemine. Ja kindlasyti on siit puudu umbes miljon sellist raamatut, mis võiks siin veel olla aga ma otsustasin täita ära täpselt sellise ülesande ja sellise nimekirjaga nagu antud. Ja üldse ka.

Varsti kirjutan ka Tamkivide pulmast ja folgist ja puhkusest ja muust. Ohtrate vürtsikate faktide, paljastuste ja pildimaterjaliga.

1.Vaata nimekirja - tee paksuks need, mille oled läbi lugenud.
2.Muuda kaldkirja need, mis on loetud osaliselt
3.Tee roheliseks raamatud, mida armastad
4.Tee punaseks need, mida Sa kunagi ei loe või soovid, et poleks kunagi lugenud
5.Tee nende taha tärn, mis kodus riiulil ootavad lugemist

1.Pride and Prejudice - Jane Austen (Uhkus ja eelarvamus)
2.The Lord of the Rings - JRR Tolkien (Sõrmuste isanda triloogia)
3.Jane Eyre - Charlotte Bronte
4.Harry Potter series - JK Rowling (Kokku 7 raamatut)
5.To Kill a Mockingbird - Harper Lee
6.The Bible*
7.Wuthering Heights - Emily Bronte (Vihurimäe)
8.Nineteen Eighty Four - George Orwell (1984)
9.His Dark Materials - Philip Pullman (Tema tumedad ained-Triloogia)
10.Great Expectations - Charles Dickens (Suured lootused)
11.Little Women - Louisa M Alcott (Väikesed naised)
12.Tess of the D’Urbervilles - Thomas Hardy (D'Ubervillide Tess)
13.Catch 22 - Joseph Heller
14.Complete Works of Shakespeare
15.Rebecca - Daphne Du Maurier
16.The Hobbit - JRR Tolkien
17.Birdsong - Sebastian Faulks (Linnulaul)
18.Catcher in the Rye - JD Salinger (Kuristik rukkis)
19.The Time Traveller’s Wife - Audrey Niffenegger (Ajaränduri naine)
20.Middlemarch - George Eliot
21.Gone With The Wind - Margaret Mitchell (Tuulest viidud)
22.The Great Gatsby - F Scott Fitzgerald (Suur Gatsby)
23.Bleak House - Charles Dickens
24.War and Peace - Leo Tolstoy (Sõda ja rahu)
25.The Hitch Hiker’s Guide to the Galaxy - Douglas Adams (Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas)
26.Brideshead Revisited - Evelyn Waugh (Tagasi Bridesheadi)
27.Crime and Punishment - Fyodor Dostoyevsky (Kuritöö ka karistus)
28.Grapes of Wrath - John Steinbeck (Vihakobarad)
29.Alice in Wonderland - Lewis Carroll (Alice imedemaal)
30.The Wind in the Willows - Kenneth Grahame (Tuul pajuokstes)
31.Anna Karenina - Leo Tolstoy
32.David Copperfield - Charles Dickens
33.Chronicles of Narnia - CS Lewis (Narnia kroonikad)
34.Emma - Jane Austen
35.Persuasion - Jane Austen (Veenmine)
36.The Lion, The Witch and The Wardrobe - C.S. Lewis (Lõvi, Nõid ja riidekapp)
37.The Kite Runner - Khaled Hosseini
38.Captain Corelli’s Mandolin - Louis De Bernieres (Kapten Corelli mandoliin)
39.Memoirs of a Geisha - Arthur Golden (Geiša memuaarid)
40.Winnie the Pooh - AA Milne (Karupoeg Puhh)
41.Animal Farm - George Orwell (Loomade farm)
42.The Da Vinci Code - Dan Brown (Da Vinci kood)
43.One Hundred Years of Solitude - Gabriel Garcia Marquez (Sada aastat üksildust)*
44.A Prayer for Owen Meaney - John Irving
45.The Woman in White - Wilkie Collins (Naine valges)
46.Anne of Green Gables - LM Montgomery (Roheliste viilkatuste Anne)
47.Far From The Madding Crowd - Thomas Hardy
48.The Handmaid’s Tale - Margaret Atwood (Teenijanna lugu)
49.Lord of the Flies - William Golding (Kärbeste isand)
50.Atonement - Ian McEwan (Lepitus)
51.Life of Pi - Yann Martel (Pii elu)
52.Dune - Frank Herbert (Düün)
53.Cold Comfort Farm - Stella Gibbons
54.Sense and Sensibility - Jane Austen
55.A Suitable Boy - Vikram Seth
56.The Shadow of the Wind - Carlos Ruiz Zafon
57.A Tale Of Two Cities - Charles Dickens (Jutustus kahest linnast)
58.Brave New World - Aldous Huxley (Hea uus ilm)
59.The Curious Incident of the Dog in the Night-time - Mark Haddon (Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)
60.Love In The Time Of Cholera - Gabriel Garcia Marquez (Armastus koolera ajal)*
61.Of Mice and Men - John Steinbeck (Hiirtest ja inimestest)
62.Lolita - Vladimir Nabokov
63.The Secret History - Donna Tartt (Salajane ajalugu)
64.The Lovely Bones - Alice Sebold (Minu armsad luud)
65.Count of Monte Cristo - Alexandre Dumas (Krahv Monte Cristo)
66.On The Road - Jack Kerouac (Teel)
67.Jude the Obscure - Thomas Hardy
68.Bridget Jones’ Diary - Helen Fielding (Bridget Jonesi päevik)
69.Midnight’s Children - Salman Rushdie
70.Moby Dick - Herman Melville
71.Oliver Twist - Charles Dickens
72.Dracula - Bram Stoker
73.The Secret Garden - Frances Hodgson Burnett (Salaaed)
74.Notes From A Small Island - Bill Bryson
75.Ulysses - James Joyce
76.The Bell Jar - Sylvia Plath (Klaaskuppel)
77.Swallows and Amazons - Arthur Ransome
78.Germinal - Emile Zola (Söekaevurid)
79.Vanity Fair - William Makepeace Thackeray (Edevuse tuleriit)
80.Possession - AS Byatt
81.A Christmas Carol - Charles Dickens (Jõululaul)
82.Cloud Atlas - David Mitchell (Pilveatlas)
83.The Color Purple - Alice Walker
84.The Remains of the Day - Kazuo Ishiguro (Päeva riismed)
85.Madame Bovary - Gustave Flaubert
86.A Fine Balance - Rohinton Mistry
87.Charlotte’s Web - EB White (Charlotte koob võrku)
88.The Five People You Meet In Heaven - Mitch Albom (Viis inimest, keda kohtad taevas) 89.Adventures of Sherlock Holmes - Sir Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmsi lood)
90.The Faraway Tree Collection - Enid Blyton
91.Heart of Darkness - Joseph Conrad (Pimeduse süda)
92.The Little Prince - Antoine De Saint-Exupery (Väike prints)
93.The Wasp Factory - Iain Banks (Herilasevabrik)
94.Watership Down - Richard Adams
95.A Confederacy of Dunces - John Kennedy Toole
96.A Town Like Alice - Nevil Shute
97.The Three Musketeers - Alexandre Dumas (Kolm musketäri)
98.Hamlet - William Shakespeare
99.Charlie and the Chocolate Factory - Roald Dahl (Charlie ja šokolaadivabrik) *
100.Les Miserables - Victor Hugo (Hüljatud)

Looduse julmad naljad

Pratchetti raamatus "Tõde" ehk inglise keeli "Truth" oli William hädas mehega, kes pidevalt tõi toimetusse naljaka, et mitte öelda nilbe kujuga juurvilju. Täpsemalt: "William has to cope with a vampire harbouring an unhealthy fetish for flash photography and a man who insists on William printing pictures of his rather rudely shaped vegetables."

Kavatsen nüüd siin ära tuua pildi tomatist, mis kasvab meil kasvuhoones. Eks avab, kes avab. Teid on hoiatatud.

Naljaka kujuga köögivili

2Unlimited oli see kassett...

... mida ma viimati kuulsin venitamas. Või tegelikult mitte, see oli lihtsalt kirjanduslik väljamõeldis juhatamaks sisse teemat "Kuidas on see võimalik?!". Samas võis see ka 2Unlimited olla. Või Bodycount. Või Sepultura. Siis tulid CD'd ja siis tuli Mp3.

Aga mis formaati kasutatakse Star FM'is? Mul vahetus üle-laudne tööjuures. Ehk, et eelmise juristi asemel tuli uus, kes kuulab üle interneeduse Star FM'i (eelmine kuulas Power Hit raadiot või mingit veel hullemat välismaa trance'i raadiot). Ja juba tubli nädal see asi veeeniitaaab. Täpselt nagu kunagi 2Unlimited mu Hollandist saadud esimeses duubelmakis. Makk oli väike ja sugugi mitte tummine geto-blaaster millega rannas hängida või Lullikatku külas kanu ehmatada. Aga oma raha eest teenitud. Mingi 200 krooni vist (jah, kroon oli just tulnud). Ilusad uued punased kümnekad sai isale antud ja nende eest duubelmakk saadud. Aga siiski... mis toimub tehnoloogiaga, kui üle interneti kuulatav raadio venitab? Nad ei mängi seda ju kassetilt, samas kui ühendus peaks olema nadi, sisi peaks hakkima. Või on mingi äge programm vahel, mis hakkimisest teeb venituse? See on igatahes jõle kuulata. Tahaks kohe kasseti välja rabada ja hirmuga vaadata, kas on lint vahele kerinud.

Ja Star FM on üldse jõle kuulata. Pole palju erinev Sky+'ist. Viimases lihtsalt aetakse sisutühja juttu kaks korda kiiremini seega 2x rohkem. Ja muusika joppab Star FM'il vähemalt pooltel kordadel, kus Sky+ aga fail'ib enamustel kordadel. Eriti rõlged on hommikuprogrammid. Kas mulle üldse meeldib ka miski või ma ainult igisen? Jah, meeldib.. R2 hommikuprogramm meeldib oma intelligentses võtmes humoorikusega (pigem põhihooaja oma, aga paar korda olen suve oma kuulanud, mida kunagise menupändi Ursula Juku ja Masso teevad, mis pole ka paha). Enne kui ma oma mobsi kõrvaklapid ära kaotasin, kuulasin ikka tööle minnes Pädevuse Etaloni ja Igavikulisi Küsimusi. KuKu meeldib oma asjalikkusega, kus aegajalt Debelakk asjalikkust leevendab oma... debelaklustega. Star'i hommikuprogramm peaks olema...naljakas? No ei ole, labane on. Ja tühi. Ja labane.

Ja siis on mingid laulud mida mängitakse söögi alla ja söögi alla. Kuu aega tagasi võisid kindel olla, et 10-11 vahel tuli Laura "581c".. i-g-a päev. Praegu on muidugi HU? oma väikelinnade looga. Lisaks ka mingid välismaised asjad, mida igapäev kuulen. Muusikavalik piirdub vist kogumikega "Eesti Aprilli Giga Top 25" "Eesti Mega-Hyper Top vol. 5 aka Top of May".

Nädalavahetusel sain auto keskmiseks küttekuluks 4,4 sajale.

Greit saksesss, jalutame kajakat!

Haa, Hispaania võitis ja sellega seoses ka mina. Ilmari korraldatud ennustusvõistluse lõpp oli pingeline. Alagrupid ja igasugu finaalid aegajalt õnnestusid, aegajalt mitte. Enamjaolt ei mänginud meeskonnad nii, nagu mina ennustasin. aga mis sel kõigel tähtsust, kui ma võitja äraarvamise eest sain kõmaki 10 punkti ja esikoha! Ja kas ma ennustuses keskendusin ajaloole, statistikale, ründe- ja kaitseliini tugevustele-nõrkustele vms? Kolbigi.. Hispaanias on Sevilla ja tapas ja muy bien, sellepärast ma nad esimeseks ennustasin. Võidufond 650 krooni oli ettenähtud heategevuseks ja võitja saab valida sihtmärgi. Tõenäoliselt läheb see Viljandi kodutute loomade varjupaigale.

Teiseks meenus üks seik Tartust. Käisin nimelt ühel nädalavahetusel seal...prassimas. Reedel lõpetasime Raidi magistrit (?, või, mis neil juurakatel on) ja laupäeval oli otepää ja siis öösel jälle tartu, Kulpa sünnipäev Genialistides. No igatahes, kui ma olin kella kesköö paiku ajanud tukastusest üles Otepää kohaliku valvekonstaabli ja nõudnud puhumist ja saanud seega legaalse õiguse rooli istuda, põrutasin veel Tartusse.

Genialistides avastasin, et sularaha on ära sulanud ja tarvis järgi minna Athena keskuse juurde.
Juba Gustav Adolfi kuju juures asus mu ees paterdama noor kajakas, kellel kapatsiteeti oli nagu hullu (monty pythoni "Live at the Hollywood Bowl" albatrossi sketshi mõõtu lind), aga lennuvõime veel puudus. Igatahes ilus öö, värskelt sadanud, kõik läigib, tänavavalgustus peegeldub teelt ja mina.. jalutamas oma kajakat. Ta lihtsalt ei läinud teepealt ära vaid saatis mind Athena nurgani ning pööras sealt keemiahoone poole. Võtsin oma raha välja ja ülikooli ees... astus samba tagant välja kajakas ja võttis suuna genialistide poole... ei ühtki hingelist seda tunnistamas, vaid mina ja mu kajakas. Gustav Adolfi juures astus ta teelt kõrvale. Heade mõtete linn - öistele uitajatele seltsiks kajakad. Saab lind jalutatud, inimesel turvaline ja seltskondlik olla. Ja ma isegi ei tea, kas see oli seesama kajakas, kes minnes. Või on neil vahetustega töö, või käivad ringiratast nagu linnaliini bussid. Tartu teenis ausalt oma punktid. Taaskord.

Eelmine oli peale volbrit, hommikul..või noh, päeval, kui jalutasin Raekoja platsist üles Toome poole ja Lossi tänaval tulid mulle vastu kaks korporanti nagu 30ndate karikatuurilt maha astunud. Üks pikk ja paks, teine lühike ja peenike. Mõlemal pintsakud kortsus, teklid uljalt viltu, kaelakuti üksteisele toetumas. Ja see oli tõeliselt vajalik sümbioos, sest ilmselgelt oleksid nad mõlemad individuaalselt kõndides koheselt kaotanud kogu oma ööst järgi jäänud tasakaalu. Aga nad olid rõõmsad, nad jorisesid laulda, neil püsis õllepudel veel käes, päike paistis ja oli kevad.

Erast Parmasto nimeline festival

Täielik kreeka mükoloogia.

Vargad plaanivad turvalist pidu. Turvis selga ja kohvi konjakiga.

Nõme lugu tegelt.

Elu miljööväärtuslikus piirkonnas

Tunnen ajastu hõngu. Pildistatud koduaknast.


Nagis ripub kevadhooaja värskem kraam.

Lõikuspidu

Vigurvändad

Mina oleks kasutanud sõnu nagu "filmimist'' või "valmimist"... või ma olen liiga unine.


Ja üks öö, sõites Tartust minema, oleksime napilt ilvesepoja alla ajanud. Täpsemalt siis noore ilvese. Oli teine sellise juba väga piraka kassi mõõtu aga mitte veel päris ilvese suurune. Ei, ei olnud kährik või kobras. Kobras oli üks teine kord. Kalpsas mõnda aega valgusvihus ja siis tegi vihkat. Ilves siis, mitte kobras. Kobras oli üks teine kord ja oli teine peris vaikselt. Ei, ei olnud surnud. Lihsalt hoidis keset Narva-Tln maanteed madalat profiiti.. või profiili. Kährik oli küll surnud. Üks teine ja ka kolmas kord. Üldse on viimasel ajal kuidagi palju kährikuid tee ääres. Surnud, või siis puhkamas. Kuuldavasti põhjustab seda marutaudiküpsiste lennukist loopimine. Ei, nad ei saa kukkuva küpsisega surma. Enamjaolt. Vaid nad lihtsalt ei sure enam marutaudi. Ja sigivad kui küülikud, kährikud siis. Ja mida rohkem kährikut metsas, seda rohkem kährikut teel. Aga ilves oli lahe.

Ja kas oleks tekkinud sisepoliitiline kriis, kui Aaviksoo oleks karu asemel alla ajanud Jänese või Ilvese?

Eile tekkis igavikuline küsimus, et kumb on tugevam.. kas Anne Veesaar või Vin Diesel (kelle anagramm on I End Lives)

Kuidas sõpru (ära) kasutada ehk Talg

Korraldasin talgu. Pole varem korraldanud. Natuke nagu piinlik on inimesi enda heaks tööle panna. Mis siis, et vabatahtlikkuse alusel. Viljandi-päevil olime sõbraga päris kohe püsi-talgulised. Niikui keegi töökäsi vajas, olime meie esimesed, kellele helistada.. vabatmehed, kohustusi pole, õllest ikka hoolisid..miks mitte onjo. No igatahes sedakorda siis võtsin end kokku ja korraldasin ära. Teemaks 30 aastase puu ja briketti ladustamise tagajärjel tekkinud u. 20-30 cm paksune huumusekiht keldris. Akumuleerib niiskust ja hävitab maja. JA kunagi on vaja ju keldrisse saunakompleks teha. Tarvis sodi välja vedada. Tellisin laupäevaks palju sõpru ja igavese piraka konteineri (12m3 ehk u. 14 tonni).

No asi algas päris ägedalt. Reede õhtul lajatas kõhugripp labakäega. Ootamatult ja alatult. Eeldasin, et see tihemini kui kord aastas ikka ei tule. Aga kussa. Elav siseelu ja kolmanda astme lähikontakt tualetivarustusega kestis rõõmsalt kella 5ni öösel, kui lõpuks mina võitsin ja viirus vihkat tegi. Ja olles kenasti 2 tublit tundi maganud patsutas ja kriiskas mind üles mu oma armas poeg, kes leidis, et elutoas madratsil magav (lähemal olulistele ruumidele) vanem on kohatu vaatepilt ja vajab äratamist. Saatsin siis kiirelt enamustele sms'i, et talg ei hakka kindlasti enne 13't, kuna tahan taheneda. Kl 10 ajasin ennast aga juba õue muru niitma ja ettevalmistusi tegema. Tervis normis nigu muiste. Uus sõnum kõigile, et tulge ikka varem. Töö õilistab.

No ja kui siis hakkas neid eri kellaaegadel kohale tulema.. kuna ma neid kõiki otsatult tänan, siis olgu nad nimepidi toodud: martin, märt, pauts, jaagup, kärt, gregik, irja, ilmar, aadu. Igatahes töö, mis alguses tundus võtvat vähemalt kaks päeva, oli koos erinevate lisaylesannetega (prygihunnikud aiast jms) kella 19ks valmis. Konteiner, mis algul tundus jõle pirakas, sai ka täis. Ja kõige tipuks jäi 10 õlut veel üle ka! Igatahes ma nyyd lähen ja kukun ära. Proosit!

...kui nüüd aus olla, siis... 9 õlut on järgi.

Tallinna uus "Veritse ja sõida" süsteem

Asjaolude sunnil oli täna kodustel tarvis soovitud sihtkohta sõita kauni ja ökoloogilise trolliga. Mul ei olnud võimalik neid autoga viia. Komplekti kuulus siis ema (1tk), poeg (1tk) ja lapsevanker (1tk). Ettearvatavalt oli abistajate arv Balti jaama trollipeatuses null, nii et sealviibijad said nautida kaunist vaatepilti tugevast eesti emast, vinnamas lapsevankrit koos lapsega trollitrepist üles. Olgu. Sitt lastetuba inimestel.
Küll aga lõppes järgneva stseeniga suhe meie pere ja Tallinna ühistranspordi vahel pikaks ajaks, et mitte öelda igaveseks. Troll peatub, sisenevad inimesed (vähe), kelle hulgas ka (väljendume pehmelt?) rõlge-ilge-räme verine ambaal, kes lapsevankrist möödumiseks asetab oma verised käed ilusti vankrile... jättes ilmselged jäljed, kust SiiEssAi võtaks kogu tema eluloo kuni tema ahvist esiisani (3 põlve siis) välja. Miks toetas? säilitamaks tasakaalu? õelusest? sulaselgest ajukahjustusest tingituna? Enivei... pole ka tähtsust. Kõigil on õigus trolliga sõita? Aga palun.. kasutatagu siis oma õigust. Veritsegu või lõpuni. Aga ilma meieta. Ja ma ei püüagi teda mõista (äkki sõitis arsti juurde, äkki oli õnnetult just peksa saanud ja tal oli viimanegi raha ära võetud)... ei h-u-v-i-t-a. Kutsu kiiraabi. Sa ei lähe ja lihtsalt ei veritse ühistranspordist teiste inimeste ja asjade peale. Sa lihtsalt ei tee seda.

Autostumist alga.

When Bad meets Evil

Opaaaaa..... allikas ja veel pilte SIIN

tegelt ma ei tea, kas ma võin oma blogis avaldada pilte, mis on mujalt võetud ja ilmselgelt ma ei viitsi autorile ju kirjutada. Et kui viitan algallikale, siis on ok?

Nõuniku laul

Supercool. Ja hea tekst. Selle võiks keegi tänapäevaseks hitiks monteerida (kvaliteetseks, mitte Mister X tüüpi sünditümakaga).




http://www.sakala.ajaleht.ee/090508/esileht/5033580.php - ja selline värk ka. Saan jälle Viljandisse. Vitaalselt vajalik.

Kvaliteet?! Auuuu!?

Ämeizing, kui raske on saada TÖÖKORRAS asju. Kuna tööalaselt olen ma juhataja.. varustusala juhataja :), siis tuleb ikka aegajalt maksumaksja raha eest osta mööblit või muud inventari (täpsustus huvitatud struktuuridele - ostan ikka kontorisse, mitte koju). Ja viimased 4-5 korda on a-l-a-t-i midagi lörri aetud - mööblidetailid katki, lamp vigane, toolil mingi jubin puudu, kõrvaklapid ei tööta. Ja kusjuures kõik selgub pakendist välja võttes. Täiesti uskumatu kräpp. JA ei olene firmast, kas kallis või odav. Praaki saadavad kõik. Ja vahetavad rõõmsalt välja ka.. aga milline ressursikulu on pidevalt käia ja sõita uute asjade järgi (sest let's feiss it, keegi ei too sulle uusi kõrvaklappe või mälupulka kohale. Tahad, tule järgi). Kõnni koju (15 minti) võta auto, liigu läbi linna/ummikute (paar tundi), vii auto koju (15 minti) .... jne. Sucks.

Muidugi ma Tegin Ära 2008 ka. Ja kuna tundub, et blogosfääris KÕIK tegid, siis KÕIK ka teavad, mis emotsioonid ja kuidas oli. Rõõm tehtud tööst ja tundest ja viha värdjate pihta.

Ja Nagistasin pilte uusi. Lapsed on ikka vaimustavad.

Ja auto sõidab nigu mishka. Ü-l-i-ökonoomselt.

Ja poiss tegi esimesed iseseisvad sammud ilma toeta.

Ja tööd (haltuura s.h.) on s-i-t-a-k-s...nii, nüüd olen ma popp ja tänapäevane noor, kes räägib, kui hõivatud ta on ja kuidas aega üldse ei ole. Jebedijee.

Must Sidrun

Lõppeks sai vastu võetud Otsus ja autoost, millega ma olin maniakaalselt tegelenud juba kauem kui kuu, sai lõpule viidud. Selle aja jooksul käisid mul soovid Volvost Mazdani ja Toyotast Subaruni. Kõik muidugi kasutatud ja automaatkäigukastiga jne. Lõppeks läks aga nii, et tehti pakkumine, millest oleks olnud vääääääga loll keelduda ja teisipäeval saabus hoovi põmst tuliuus Citroen C4 Picasso (5 kohaline). Must. Manuaalkastiga. Pereauto siis. Rõhk kahel märksõnal - garantii 3a ja üliökonoomne diisel. Maanteel kompjuuter näitas 4,7.. koos linnaga hetkel keskmine 5.5 lirtsu sajale. Ehk siis - mõneks ajaks on möödas punaste sportautode hullus ja mõistuslikkus saabus meie õuele. Ja no kui ventika-avast saab panna puhuma parfüümi ja displei taustavalguse värvi saab muuta, siis on ju tegemist autotööstuse täieliku homse päevaga.

Ja kui kellegil on midagi Sitika koostekvaliteedi kohta öelda, siis kõik on laim. Mul juba 600 km sõidetud ja mittemidagi pole juhtunud :) .

Depeshmõud

Lisaks balti jaamale, asub mu koduteel ka puhvet nimega Depeche Mode. Samanimelise bändi fännide koht siis vist. Peab olema. Sest kesse muu seal tahaks istuda, kui seal ainult depechit mängitakse. Vähemalt sellest kõlarist, mis tänavale kostub. Võibolla see on reklaamiks ja sees laulab Niki või Engelbert Humperdinck. Okei, külastaja istub seal piiratud aja aga töötajad? Tõepoolest, mulle ei meeldi DM isegi pekstes mitte aga asi mind siiski huvitab - kas tõesti mängitaksegi sealt vaid DM'i? Või ka näiteks kui Mückelburgi pasunakoor esitab DM'i tribute'i? Pääseb sõelast läbi?

Nende kodukal discography all oli 20 albumit, millest mitu live'i ja mitu kogumikku, seega kui võtta keskmiseks laulude arvuks täiesti lambist näiteks 14 plaadi kohta ja keskmiseks pikkuseks 4 minutit ja plaatide arvuks 15, siis jätkub erinevaid lugusid 14ks tunniks. Kordused on kiired tulema.

Puuter mondis

Õnnestus eelmise aasta lõpus omale töölt läpak saada. Valisin ja mõtlesin ja olin üldiselt endast väljas. Et saaks ikka parima! Graafikat ma ei tee ja üldiselt nõudmised olid kerge, pädev ja kindel. Loomulikult kisanud kõik, et IBM! IBM!.. ehk siis Lenovo. Sinna kalla või õlut sisse, see ei saa arugi - limpsab keelt ja nõuab juurde. Väga adekvaatne fakt, ma ju suur õllesõber ja põmst olulisim featuur... et õllekindel. Ma kuulanud siis seda kiidulaulu ja üldiselt mulle Lenovo asjalik pimpimata nõudi disain meeldib. Võtsin rahva-masina x60'e - väike, kerge, tipptopp akuga ja puha.

Ja miks, ma küsin MIKS? on see mul juba teist korda 4 kuu jooksul garantiis? Esimene kord oli ekraanil mingine surnud triip.. mitte ainult üks piksel vaid ikka kogu rida. Vahetati kenasti ja kiiresti ära.

Nüüd siis on mitu nädalat sinist ekraani pildunud ja olnud apsoluutselt ebapädev igas asendis. Nagu võiks arvata, et käitub täiesti no-name alumise otsa süler. Nüüd viisin garantiisse ja vana arvas, et lisa-mälu, mis lasin ostes panna (mitte ei pannud ise) ja eeldasin,e t kohe kuskil komplekteerimises pannakse sisse, on otsad andnud. Ega krt ma ei teadnud, et sinna mingi mitte-pädev mälu pannakse ja üldse ka... mulle ei meeldi ilma arvutita olla! Eriti praegu, kui mul on seda ka VAJA. Eks näis, kas IBM saadab mind kukele ja müüja juurde kurtma või on viga muus.

Enivei - arvuti ise on tore, aga vastupidavus pole küll ennast õigustanud.

Keenjused

Avastasin (taaskord) oma muusika hulgast Kuulsuse Narride heliriba. Ma ei tea, kuskohast pärit, kas lihtsalt telekast lindistatud või muid teid pidi emmpeekolmestatud, aga ühte pean mina ütlema, et see äranägemata tore kuulamine on nüri viseerimisetöö taustaks.

"Sss...ssaa sarviline saatan!"

"Küll te näete selle masinaga võib kasvõi Austraaaljassse purjetada! Kurrrat! Mul on sellest kõrini! Küll te näete ma kohe purjetan õhu sisse, pakin majakraami ja põrutan kuu peale!"

Saalomon:
"Nii tihti vaikseil öil ma istun salamõtteis,
mu väike tuba suuri saladusi täis,
ma mõtlen imelisi inimlikke mõtteid,
miks põleb küünal, soolasilk miks nukker näib.

Ja tasatasa magus nukrus poeb mu põue
ja tundmus imeline valdab mind,
ma olen inimene, kes üksi astub õue
maailma tunnetuseks avat' minu hing...
/.../
nad ütlevad per aspera ad astra,
kuid mulle tundub, see ei ole päris nii.
mu astra läbi aspera on ikka astra
ja teiste asperad ei loe siin midagi..."

Ja nii edasi. SUPER!

Silentium!

Muljeid esimestest päevadest:

Vaikus. Taustamüra puudub. Zero. Nada. Nichts. Magama jäädes hakkas häirima kella tiksumine. See oli ainuke heli, mis oli. Karu uulitsa aknad olid Tuukri tänava poole ja seal käis pidev liiklus, sadamast tulevad rekkad, Statoili kliendid ja muu sodi. Nüüd elad nigu metsas.

Vanniga ilusa vannitoa omamine on ikka täitsa teine tera, kui improviseeritud dushikabiin koridoris. Nüüd alles saabub puhtus ja hügieen! :)

Tööle lähen 13-16 minutiga. Varemalt 18-20.

Teele jääb Pagaripoiste saiapood.

Balti jaam, mis jääb tee peale, VEEL ei ole lahe. Mitmed sama kandi inimesed kiidavad, et see ongi selline äge ja lahe ja nigu teine maailm. Ma ei tea... sihitult uitlev narkomaan, end täislasknud eluheidik, juba hommikul totaal-jupaksis olev seltskond tulevasi eluheidikuid. Eks ta osa ühiskonnast ole, aga lahedaks ei saa ma seda mingist otsast pidada.

Tööstuse tänav on ekstreemselt kehva teekattega ja peale vihmast ilma pole mõtet isegi autojuhtide peale vihastada, kui vesi kõnniteele lahmab... teist trajektoori seal ei saagi valida.

Ettevaatust, auto!

Ma sain lõpuks oma auto müüdud. Nagu ühes kodusoetusteemas kirjutasin, on igasugu pangahaldurid väheke teises maailmas. Nagu ka nüüd. Ostja tahtis Hansa liisingusse võtta, mul oli Nordea. Tipptopp, pangad pidid omavahel ära klaarima. Asi pidi tehtud saama juba kolmapäeval, 26. märtsil. Andsin võtmed ja dokud kõik ära, viskasin viimse veekalkvel pilgu ja lahkusin.... tund hiljem oli auto tagasi minu käes, sest kaks liisingut läinud omavahel kiskuma mingite lepingu punktide pärast, mis nad ise omavahel koostanud on. Uuel omanikul polnud ka pointi autot enda käes hoida, kuna minu nimel veel ja mina volitada ei saa... Pangad kiskusid oma poolteist nädalat, kuni said lõpuks aru, et see on päris totter ja sooritasid tehingu ära.. kusjuures omavahel nad kisuvad edasi, lihtsalt tehti mingi erandkorras allkirjastamine.

Igatahes, uus omanik on tore inimene. Vähemalt sai ausasse perre antud. Müümise järel tekkis muidugi kohe tunne, et "polnud ju nii väike midagi" ja "ehh, ei olnud seal mingeid erilisi kulusid". Nagu ikka - mäletad ainult head. Pädev.

Teisalt sai siis nädalavahetusel kolitud. Olen alates 2003ndast aastast kolinud u. 8 korda: Tartu Malmi tn - > Tartu Tõnissoni tn - > Kuala Lumpur - > Viljandi Tartu tn - > Viljandi Roosi tn - Viljandi Pikk tn -> Tallinn Karu tn - > Tallinn Tööstuse tn. Viimane neist oli muidugi kõige põhjalikum. 2 päeva non-stop tööd. Puhtalt tassimine võttis iseenesest pool päeva. Ülejäänu kulus sortimisele, paigutamisele, koristamisele, mõtlemisele, paigutamisele, paigutamisele, ümberpaigutamisele, tagasipaigutamisele, suumaigutamisele ja edasipaigutamisele. Tänud siinkohal kõikidele vanematele ja sõpradele (Pauts, Argo, Kadri), kes oma oma nädalavahetust olid nõus meie heaks kulutama.

Saab õnneks rõõmuga tõdeda, et 2 päeva olid ka tulemuslikud. Elame sees ja nö. kastide hunnik, millega tegeleda veel tuleks on täiesti minimaalne ja pigem tingitud sellest, et täpselt ei tea, mis nendega teha. Suures plaanis on aga kõik tipptopp! Eks aegamööda hakkab selguma, mis veel teha vaja (eile öösel näiteks läks pesumasin mööda vannituba rändama - tarvis uurida, kas polnud hästi loodis või on miskit tuksis).

Tarvis ka naabritega suhtlema hakata ja teise maja inimestega, mis samal kinnistul. Mis ühistöid on plaanis, mis mõtted üldiselt liiguvad ja kas ka troppe hakkab silma. Eudne...siiani on kõik olnud mul üürikorterid ja aint maksa. Nüüd peab maksma aga veel ka peremehelikult asju korrashoidma ja otsuseid langetama. Error-error-errrrroorrrr...

Esmaspäeva puhul saab vähemalt kindel olla, harva ta eksib oma olemuses - sinine ja nõme.

PS! Kes plaanivad külla tulla - ükskõik mis ajal/ajastul - toalilli palume MITTE tuua. Mitte, et me neid põhimõtteliselt vihkaks, aga hetkel on lihtsam, kui rohelust vaadata aknast :).

Hey, Luigi!

Kuulake SEDA asja.. kõrvaklappidega! Kõvasti! Silmad kinni. Ei ole mingi ehmatuse asi. Lahe on. Aga taustaks ei ole mõtet kuulata. Ja just klapid on olulised, kõlaritest ei ole seda efekti. U. 4 minutit kestab.

Ait

Viljandi Pärimusmuusika Keskuse uue maja ehk Aida avamise kontsert oli lihtsalt nii hea, et püha manna, karju appi, sure maha ja muu selline. Võimas, mitmekülgne, grandioosne samas hubane. Ühesõnaga see oli kõike. Tarmo Noormaa mängimas üksinda Ukuaru valssi ja samas eelmises etteastes oli lava rahvast täis ja kanti ette Eesti Ballaadide neljas osa koos Tallinna Kammerorkestriga. Siis fragmente Kevadest Eri Klasi dirigeerimisel, siis Tuksami "Meil on elu keset metsa" jne jne.

Ja maja ise on ka apsaluutselt hunnitu. Küünilisemad võivad küsida, kas oli 67 milli eest seda vaja? Pensionärid surevad nälga ja sundüürnikud on sunnitud vanalinnas kortereid erastama 4000 krooni eest. Vajaduse üle võibki vaidlema jääda , aga iseenesest impressivne on see, et mis selle eest on valmis tehtud. Kui lahutada sellest summast maha tehnika ja mööbel jms, mis igasuguse ehituse (ehk siis kui oleks kuhugi põllupeale uue maja ehitanud ja mitte vana muinsust taastanud) puhul oleks kulund, siis ülejäägi eest on tehtud selline casa, et ela või ise.

Loomulikult ma ei ole objektiivne hindamaks, et kas see tõesti on vajalik - aga kõik, kes kahtlevad peaks kasvõi korra mõnest Aidas toimuvast kontserdist või koolitusest osa võtta ja siis oma hinnangu andma.

Või minge kohvikusse, mis seal maikuus avatakse. Anni Arro on kokk. Üldse - minge Viljandisse :)!

Mis on kodu, kus on kodu...

Alates eelmisest nädalast Kalamajas. Kolimine leiab aset märtsi jooksul aga põhimõtteliselt on kõik korras. Iiiiiimeline kenasti hoitud-restaureeritud kõrgete lagedega 4-toaline kompu. Sisehoovis, aiaga piiratud ning isegi muruplats ja põõsad on olemas. Ka kelder, kuhu kunagi saab sauna teha.

Mõned märksõnad, mida silmas pidada. Nagu sõber Tamkivi mainis, et kui hakkad pangaga asju ajama, siis kõige vähem närve kulutad, kui kohe algusest peale suhtud oma haldurisse kui pooletoobisesse. Sain selle õpetussõna hiljem, kui olin kõvasti närvirakke kulutanud. Võid üllatuda...aga vaevalt. Nad lihtsalt ei räägi ja ei mõtle samas keeles, kui meie. Neil on "ühishüpoteek, euribor, intress", mul on "kui palju maksab see või mitu krooni see". Tundub, et lause "selle eest peate maksa nii-ja-nii mitu krooni" tuleb nende huulilt sama raskelt kui "ma lähen lõikan endal vasaku jala küljest" Või siis minu oma ei olnud mitte kunagi kohanud kedagi, kes ei ole varem ühtegi maja/korterit/onni ostnud. Tähendab ma tõesti ei teadnud, et ostu-müügi tehingus, kkes täpselt mida teeb või nii. Seetõttu pidin taluma näägutavat notariassistenti (teate Minu Isa Oli Ausus Ise repsist, et "Millal maksad pangalaenu".."küsis nooootar naagutades, kohtutäitur kaagutades"), kes oskas olla veel viimasel hetkel niivõrd ebameeldiv, et ma olin valmis talle läbi telefoni kõrri kargama.

Olgu, tegelikult lõppes kõik ilusti ja me oleme offlerima rahul. Ainuke koht, mida vaatamas käisime ja kohe teadsime, et see on meie. Lisaboonusteks veel, et Tamkivid elavad 2 maja eemal pluss väga suur sõpruskond mõne tänava raadiuses.

Vanadus ei ole häbiasi

Käimas on "unusta-oma-enda-nimi-ka-ära" nädal. Ma olen kaks korda toidupoes käinud ja kaks korda unustanud maha kogu finantsi nii kaartide kui sularaha näol... tore on muidugi see, et mõlemal korral on poes olnud tuttav(ükskord korbikaaslane Suu ja teinekord peretuttav Krõõt. Tänud neile siinkohal), kes siis minu eest ära maksab, sest raha puudumine on avastatud alles peale seda, kui kogu mant on kassast läbi löödud. Rääkimata siis igasugu hajameelsus-pisiasjadest, mida on olnud terve pinu.

Oi mulle meeldib Nagistada

Ja seal on siis 3 viimase kuu pildid Tähepõld juniorist. Sadu ja sadu, nii et teid on hoiatatud. A teate, ta meeldib meile kohe niiväga :).

Stranger than Kindness

Käib TV3s sellise nimega film. Eestikeeli "Usaldus". Natuke nagu noortefilm, natuke nagu suurtefilm, natuke nagu kirjade järgi komöödia...ja väga palju kohutav kräpp.
Ei ole naljakas, ei ole dokumentaalne, ei ole kämp. Mis nad on püüdnud näidata.. kultuuride erinevusi? Noorte erinevusi? Ja olematu tempo..mis muidugi ei üllata. Mighty Ducks 2 viiekümnekaheksandat korda oleks asjalikum ajaviide pühapäeval, kui eesti telekanalitest rääkida.

Koer sõi kodutöö ära...

..ja võtmed kaotasin ära ja buss ei tulnud ja lifti jäin kinni ja pea valutas ja nägin tänaval hulkuvat kobrast, keda püüdsin kinni saada ja matikaalule viia ja..ja.. ja ei ole jõudnud blogida.

Igatahes suured asjad on võibolla juhtumas. Püsige kanalil.

Seniks ajaviidet:

Sa teenid KUIpalju kuus??!?!


Teie sõber,

t.

Lollakas korporatiivne maailm

"Sellest ajast, kui USA telekanal NBC sai Inglise vastavalt asutuselt BBC õigused populaarse autoteemalise saate Top Gear oma versiooni väntamiseks, on ameeriklased olnud ametis atraktiivsete saatejuhtide otsimisega. Kuna BBC-st Clarkson, Hammond ja May uues versioonis kaasa lööma ei nõustunud, oldi NBC-s alguses üsna nõutud. Jaanuari lõpuks on mingile selgusele siiski jõutud ning kõigi eelduste kohaselt näeb uues seriaalis saatejuhina Jay Lenot ning talle sekundeerivat koomikut Jerry Seinfeldi."

Ja ei, teie lollakad Jay Leno ega Jerry Seinfeld EI päästa teid. Kui mul oleks NBC, siis ma boikoteeriks seda. Ja BBC'd kah (mis mul vist isegi on).

Tera

Teatavasti möödub maast asteroid, ja ühe kodaniku kommentaari antud loole:

Bruce kirjutas:

magada ei saand, öö läbi telefon helises, kopterid lendasid üle maja. ma ei viitsi enam puurida.

Vingvingving

I Am Legend
oli pettumus. Suur. Mis täpsemalt, ei sa ilma spoilerdamata rääkida. Aga no lõpp oli ikka nii "hallloooooo", et karju appi. Valisin veel, et kas Legend, Kuldne Kompass või Rahvuslik Aare..vaevalt teised kaks suuremad pettumused oleks olnud kuivõrd läksingi vaatama lihtsamat meelelahutust. Ei, ma ei pettunud Legendis, kuna see oleks über-deep olnud.

Ja Kristiine Keskuses pizzaurgas nimega Cili on urgas. Leedukate kett, kui ma ei eksi. Leivakorvist oleks võind lausa pilti teha. 4 äkast väikest kuivand leivatükki ja 4 samasugust saiatükki. Ja kui ma ütlen kuivand, siis seda ma mõtlengi. Kaardus servadega. Rõlge tümakas segab olengut ja pizza polnud ka midagi kiita. Lihtsalt, ärge minge.

Aasta on kenasti muidu alanud. Turbo-kõhugripp oli, kõigil ümbritsevatel on see olnud või hetkel käimas pluss muud viirused-haigused. Sellist murdu pole ma varem täheldanud oma ringkondades. Poiss õnneks peab vapralt vastu.

Tahtsin suuski osta, aga tegu on küll soetusega, mis vajab meeleolu ja selle tekkimiseks peab olema väljas lumi ja talv. Too yks nädal, kui oli, ma juba käisin nii ühes kui teises kohas kaemas. Ja siis tuli see sügis-kevad või kuidas seda nimetada ja koheselt tekkis tunne, et "mis suusad? miks? tobe. ". Maratoni-motivatsioon kaob ka ära, kui treeningkilomeetreid ennem ei saa. Niimoodi eelmise aasta aega ei paranda ju.

Tegelikult olen ma eluga rahul. Ülaltoodud vigisev toon on tingitud sellest, et sellise tooniga on toredam blogida :) Emo, rsk!