Greit saksesss, jalutame kajakat!
Haa, Hispaania võitis ja sellega seoses ka mina. Ilmari korraldatud ennustusvõistluse lõpp oli pingeline. Alagrupid ja igasugu finaalid aegajalt õnnestusid, aegajalt mitte. Enamjaolt ei mänginud meeskonnad nii, nagu mina ennustasin. aga mis sel kõigel tähtsust, kui ma võitja äraarvamise eest sain kõmaki 10 punkti ja esikoha! Ja kas ma ennustuses keskendusin ajaloole, statistikale, ründe- ja kaitseliini tugevustele-nõrkustele vms? Kolbigi.. Hispaanias on Sevilla ja tapas ja muy bien, sellepärast ma nad esimeseks ennustasin. Võidufond 650 krooni oli ettenähtud heategevuseks ja võitja saab valida sihtmärgi. Tõenäoliselt läheb see Viljandi kodutute loomade varjupaigale.
Teiseks meenus üks seik Tartust. Käisin nimelt ühel nädalavahetusel seal...prassimas. Reedel lõpetasime Raidi magistrit (?, või, mis neil juurakatel on) ja laupäeval oli otepää ja siis öösel jälle tartu, Kulpa sünnipäev Genialistides. No igatahes, kui ma olin kella kesköö paiku ajanud tukastusest üles Otepää kohaliku valvekonstaabli ja nõudnud puhumist ja saanud seega legaalse õiguse rooli istuda, põrutasin veel Tartusse.
Genialistides avastasin, et sularaha on ära sulanud ja tarvis järgi minna Athena keskuse juurde.
Juba Gustav Adolfi kuju juures asus mu ees paterdama noor kajakas, kellel kapatsiteeti oli nagu hullu (monty pythoni "Live at the Hollywood Bowl" albatrossi sketshi mõõtu lind), aga lennuvõime veel puudus. Igatahes ilus öö, värskelt sadanud, kõik läigib, tänavavalgustus peegeldub teelt ja mina.. jalutamas oma kajakat. Ta lihtsalt ei läinud teepealt ära vaid saatis mind Athena nurgani ning pööras sealt keemiahoone poole. Võtsin oma raha välja ja ülikooli ees... astus samba tagant välja kajakas ja võttis suuna genialistide poole... ei ühtki hingelist seda tunnistamas, vaid mina ja mu kajakas. Gustav Adolfi juures astus ta teelt kõrvale. Heade mõtete linn - öistele uitajatele seltsiks kajakad. Saab lind jalutatud, inimesel turvaline ja seltskondlik olla. Ja ma isegi ei tea, kas see oli seesama kajakas, kes minnes. Või on neil vahetustega töö, või käivad ringiratast nagu linnaliini bussid. Tartu teenis ausalt oma punktid. Taaskord.
Eelmine oli peale volbrit, hommikul..või noh, päeval, kui jalutasin Raekoja platsist üles Toome poole ja Lossi tänaval tulid mulle vastu kaks korporanti nagu 30ndate karikatuurilt maha astunud. Üks pikk ja paks, teine lühike ja peenike. Mõlemal pintsakud kortsus, teklid uljalt viltu, kaelakuti üksteisele toetumas. Ja see oli tõeliselt vajalik sümbioos, sest ilmselgelt oleksid nad mõlemad individuaalselt kõndides koheselt kaotanud kogu oma ööst järgi jäänud tasakaalu. Aga nad olid rõõmsad, nad jorisesid laulda, neil püsis õllepudel veel käes, päike paistis ja oli kevad.
