Kvaliteet?! Auuuu!?

Ämeizing, kui raske on saada TÖÖKORRAS asju. Kuna tööalaselt olen ma juhataja.. varustusala juhataja :), siis tuleb ikka aegajalt maksumaksja raha eest osta mööblit või muud inventari (täpsustus huvitatud struktuuridele - ostan ikka kontorisse, mitte koju). Ja viimased 4-5 korda on a-l-a-t-i midagi lörri aetud - mööblidetailid katki, lamp vigane, toolil mingi jubin puudu, kõrvaklapid ei tööta. Ja kusjuures kõik selgub pakendist välja võttes. Täiesti uskumatu kräpp. JA ei olene firmast, kas kallis või odav. Praaki saadavad kõik. Ja vahetavad rõõmsalt välja ka.. aga milline ressursikulu on pidevalt käia ja sõita uute asjade järgi (sest let's feiss it, keegi ei too sulle uusi kõrvaklappe või mälupulka kohale. Tahad, tule järgi). Kõnni koju (15 minti) võta auto, liigu läbi linna/ummikute (paar tundi), vii auto koju (15 minti) .... jne. Sucks.

Muidugi ma Tegin Ära 2008 ka. Ja kuna tundub, et blogosfääris KÕIK tegid, siis KÕIK ka teavad, mis emotsioonid ja kuidas oli. Rõõm tehtud tööst ja tundest ja viha värdjate pihta.

Ja Nagistasin pilte uusi. Lapsed on ikka vaimustavad.

Ja auto sõidab nigu mishka. Ü-l-i-ökonoomselt.

Ja poiss tegi esimesed iseseisvad sammud ilma toeta.

Ja tööd (haltuura s.h.) on s-i-t-a-k-s...nii, nüüd olen ma popp ja tänapäevane noor, kes räägib, kui hõivatud ta on ja kuidas aega üldse ei ole. Jebedijee.