Depeshmõud

Lisaks balti jaamale, asub mu koduteel ka puhvet nimega Depeche Mode. Samanimelise bändi fännide koht siis vist. Peab olema. Sest kesse muu seal tahaks istuda, kui seal ainult depechit mängitakse. Vähemalt sellest kõlarist, mis tänavale kostub. Võibolla see on reklaamiks ja sees laulab Niki või Engelbert Humperdinck. Okei, külastaja istub seal piiratud aja aga töötajad? Tõepoolest, mulle ei meeldi DM isegi pekstes mitte aga asi mind siiski huvitab - kas tõesti mängitaksegi sealt vaid DM'i? Või ka näiteks kui Mückelburgi pasunakoor esitab DM'i tribute'i? Pääseb sõelast läbi?

Nende kodukal discography all oli 20 albumit, millest mitu live'i ja mitu kogumikku, seega kui võtta keskmiseks laulude arvuks täiesti lambist näiteks 14 plaadi kohta ja keskmiseks pikkuseks 4 minutit ja plaatide arvuks 15, siis jätkub erinevaid lugusid 14ks tunniks. Kordused on kiired tulema.

Puuter mondis

Õnnestus eelmise aasta lõpus omale töölt läpak saada. Valisin ja mõtlesin ja olin üldiselt endast väljas. Et saaks ikka parima! Graafikat ma ei tee ja üldiselt nõudmised olid kerge, pädev ja kindel. Loomulikult kisanud kõik, et IBM! IBM!.. ehk siis Lenovo. Sinna kalla või õlut sisse, see ei saa arugi - limpsab keelt ja nõuab juurde. Väga adekvaatne fakt, ma ju suur õllesõber ja põmst olulisim featuur... et õllekindel. Ma kuulanud siis seda kiidulaulu ja üldiselt mulle Lenovo asjalik pimpimata nõudi disain meeldib. Võtsin rahva-masina x60'e - väike, kerge, tipptopp akuga ja puha.

Ja miks, ma küsin MIKS? on see mul juba teist korda 4 kuu jooksul garantiis? Esimene kord oli ekraanil mingine surnud triip.. mitte ainult üks piksel vaid ikka kogu rida. Vahetati kenasti ja kiiresti ära.

Nüüd siis on mitu nädalat sinist ekraani pildunud ja olnud apsoluutselt ebapädev igas asendis. Nagu võiks arvata, et käitub täiesti no-name alumise otsa süler. Nüüd viisin garantiisse ja vana arvas, et lisa-mälu, mis lasin ostes panna (mitte ei pannud ise) ja eeldasin,e t kohe kuskil komplekteerimises pannakse sisse, on otsad andnud. Ega krt ma ei teadnud, et sinna mingi mitte-pädev mälu pannakse ja üldse ka... mulle ei meeldi ilma arvutita olla! Eriti praegu, kui mul on seda ka VAJA. Eks näis, kas IBM saadab mind kukele ja müüja juurde kurtma või on viga muus.

Enivei - arvuti ise on tore, aga vastupidavus pole küll ennast õigustanud.

Keenjused

Avastasin (taaskord) oma muusika hulgast Kuulsuse Narride heliriba. Ma ei tea, kuskohast pärit, kas lihtsalt telekast lindistatud või muid teid pidi emmpeekolmestatud, aga ühte pean mina ütlema, et see äranägemata tore kuulamine on nüri viseerimisetöö taustaks.

"Sss...ssaa sarviline saatan!"

"Küll te näete selle masinaga võib kasvõi Austraaaljassse purjetada! Kurrrat! Mul on sellest kõrini! Küll te näete ma kohe purjetan õhu sisse, pakin majakraami ja põrutan kuu peale!"

Saalomon:
"Nii tihti vaikseil öil ma istun salamõtteis,
mu väike tuba suuri saladusi täis,
ma mõtlen imelisi inimlikke mõtteid,
miks põleb küünal, soolasilk miks nukker näib.

Ja tasatasa magus nukrus poeb mu põue
ja tundmus imeline valdab mind,
ma olen inimene, kes üksi astub õue
maailma tunnetuseks avat' minu hing...
/.../
nad ütlevad per aspera ad astra,
kuid mulle tundub, see ei ole päris nii.
mu astra läbi aspera on ikka astra
ja teiste asperad ei loe siin midagi..."

Ja nii edasi. SUPER!

Silentium!

Muljeid esimestest päevadest:

Vaikus. Taustamüra puudub. Zero. Nada. Nichts. Magama jäädes hakkas häirima kella tiksumine. See oli ainuke heli, mis oli. Karu uulitsa aknad olid Tuukri tänava poole ja seal käis pidev liiklus, sadamast tulevad rekkad, Statoili kliendid ja muu sodi. Nüüd elad nigu metsas.

Vanniga ilusa vannitoa omamine on ikka täitsa teine tera, kui improviseeritud dushikabiin koridoris. Nüüd alles saabub puhtus ja hügieen! :)

Tööle lähen 13-16 minutiga. Varemalt 18-20.

Teele jääb Pagaripoiste saiapood.

Balti jaam, mis jääb tee peale, VEEL ei ole lahe. Mitmed sama kandi inimesed kiidavad, et see ongi selline äge ja lahe ja nigu teine maailm. Ma ei tea... sihitult uitlev narkomaan, end täislasknud eluheidik, juba hommikul totaal-jupaksis olev seltskond tulevasi eluheidikuid. Eks ta osa ühiskonnast ole, aga lahedaks ei saa ma seda mingist otsast pidada.

Tööstuse tänav on ekstreemselt kehva teekattega ja peale vihmast ilma pole mõtet isegi autojuhtide peale vihastada, kui vesi kõnniteele lahmab... teist trajektoori seal ei saagi valida.

Ettevaatust, auto!

Ma sain lõpuks oma auto müüdud. Nagu ühes kodusoetusteemas kirjutasin, on igasugu pangahaldurid väheke teises maailmas. Nagu ka nüüd. Ostja tahtis Hansa liisingusse võtta, mul oli Nordea. Tipptopp, pangad pidid omavahel ära klaarima. Asi pidi tehtud saama juba kolmapäeval, 26. märtsil. Andsin võtmed ja dokud kõik ära, viskasin viimse veekalkvel pilgu ja lahkusin.... tund hiljem oli auto tagasi minu käes, sest kaks liisingut läinud omavahel kiskuma mingite lepingu punktide pärast, mis nad ise omavahel koostanud on. Uuel omanikul polnud ka pointi autot enda käes hoida, kuna minu nimel veel ja mina volitada ei saa... Pangad kiskusid oma poolteist nädalat, kuni said lõpuks aru, et see on päris totter ja sooritasid tehingu ära.. kusjuures omavahel nad kisuvad edasi, lihtsalt tehti mingi erandkorras allkirjastamine.

Igatahes, uus omanik on tore inimene. Vähemalt sai ausasse perre antud. Müümise järel tekkis muidugi kohe tunne, et "polnud ju nii väike midagi" ja "ehh, ei olnud seal mingeid erilisi kulusid". Nagu ikka - mäletad ainult head. Pädev.

Teisalt sai siis nädalavahetusel kolitud. Olen alates 2003ndast aastast kolinud u. 8 korda: Tartu Malmi tn - > Tartu Tõnissoni tn - > Kuala Lumpur - > Viljandi Tartu tn - > Viljandi Roosi tn - Viljandi Pikk tn -> Tallinn Karu tn - > Tallinn Tööstuse tn. Viimane neist oli muidugi kõige põhjalikum. 2 päeva non-stop tööd. Puhtalt tassimine võttis iseenesest pool päeva. Ülejäänu kulus sortimisele, paigutamisele, koristamisele, mõtlemisele, paigutamisele, paigutamisele, ümberpaigutamisele, tagasipaigutamisele, suumaigutamisele ja edasipaigutamisele. Tänud siinkohal kõikidele vanematele ja sõpradele (Pauts, Argo, Kadri), kes oma oma nädalavahetust olid nõus meie heaks kulutama.

Saab õnneks rõõmuga tõdeda, et 2 päeva olid ka tulemuslikud. Elame sees ja nö. kastide hunnik, millega tegeleda veel tuleks on täiesti minimaalne ja pigem tingitud sellest, et täpselt ei tea, mis nendega teha. Suures plaanis on aga kõik tipptopp! Eks aegamööda hakkab selguma, mis veel teha vaja (eile öösel näiteks läks pesumasin mööda vannituba rändama - tarvis uurida, kas polnud hästi loodis või on miskit tuksis).

Tarvis ka naabritega suhtlema hakata ja teise maja inimestega, mis samal kinnistul. Mis ühistöid on plaanis, mis mõtted üldiselt liiguvad ja kas ka troppe hakkab silma. Eudne...siiani on kõik olnud mul üürikorterid ja aint maksa. Nüüd peab maksma aga veel ka peremehelikult asju korrashoidma ja otsuseid langetama. Error-error-errrrroorrrr...

Esmaspäeva puhul saab vähemalt kindel olla, harva ta eksib oma olemuses - sinine ja nõme.

PS! Kes plaanivad külla tulla - ükskõik mis ajal/ajastul - toalilli palume MITTE tuua. Mitte, et me neid põhimõtteliselt vihkaks, aga hetkel on lihtsam, kui rohelust vaadata aknast :).