Hey, Luigi!
Kuulake SEDA asja.. kõrvaklappidega! Kõvasti! Silmad kinni. Ei ole mingi ehmatuse asi. Lahe on. Aga taustaks ei ole mõtet kuulata. Ja just klapid on olulised, kõlaritest ei ole seda efekti. U. 4 minutit kestab.
Kuulake SEDA asja.. kõrvaklappidega! Kõvasti! Silmad kinni. Ei ole mingi ehmatuse asi. Lahe on. Aga taustaks ei ole mõtet kuulata. Ja just klapid on olulised, kõlaritest ei ole seda efekti. U. 4 minutit kestab.
Viljandi Pärimusmuusika Keskuse uue maja ehk Aida avamise kontsert oli lihtsalt nii hea, et püha manna, karju appi, sure maha ja muu selline. Võimas, mitmekülgne, grandioosne samas hubane. Ühesõnaga see oli kõike. Tarmo Noormaa mängimas üksinda Ukuaru valssi ja samas eelmises etteastes oli lava rahvast täis ja kanti ette Eesti Ballaadide neljas osa koos Tallinna Kammerorkestriga. Siis fragmente Kevadest Eri Klasi dirigeerimisel, siis Tuksami "Meil on elu keset metsa" jne jne.
Ja maja ise on ka apsaluutselt hunnitu. Küünilisemad võivad küsida, kas oli 67 milli eest seda vaja? Pensionärid surevad nälga ja sundüürnikud on sunnitud vanalinnas kortereid erastama 4000 krooni eest. Vajaduse üle võibki vaidlema jääda , aga iseenesest impressivne on see, et mis selle eest on valmis tehtud. Kui lahutada sellest summast maha tehnika ja mööbel jms, mis igasuguse ehituse (ehk siis kui oleks kuhugi põllupeale uue maja ehitanud ja mitte vana muinsust taastanud) puhul oleks kulund, siis ülejäägi eest on tehtud selline casa, et ela või ise.
Loomulikult ma ei ole objektiivne hindamaks, et kas see tõesti on vajalik - aga kõik, kes kahtlevad peaks kasvõi korra mõnest Aidas toimuvast kontserdist või koolitusest osa võtta ja siis oma hinnangu andma.
Või minge kohvikusse, mis seal maikuus avatakse. Anni Arro on kokk. Üldse - minge Viljandisse :)!
Alates eelmisest nädalast Kalamajas. Kolimine leiab aset märtsi jooksul aga põhimõtteliselt on kõik korras. Iiiiiimeline kenasti hoitud-restaureeritud kõrgete lagedega 4-toaline kompu. Sisehoovis, aiaga piiratud ning isegi muruplats ja põõsad on olemas. Ka kelder, kuhu kunagi saab sauna teha.
Mõned märksõnad, mida silmas pidada. Nagu sõber Tamkivi mainis, et kui hakkad pangaga asju ajama, siis kõige vähem närve kulutad, kui kohe algusest peale suhtud oma haldurisse kui pooletoobisesse. Sain selle õpetussõna hiljem, kui olin kõvasti närvirakke kulutanud. Võid üllatuda...aga vaevalt. Nad lihtsalt ei räägi ja ei mõtle samas keeles, kui meie. Neil on "ühishüpoteek, euribor, intress", mul on "kui palju maksab see või mitu krooni see". Tundub, et lause "selle eest peate maksa nii-ja-nii mitu krooni" tuleb nende huulilt sama raskelt kui "ma lähen lõikan endal vasaku jala küljest" Või siis minu oma ei olnud mitte kunagi kohanud kedagi, kes ei ole varem ühtegi maja/korterit/onni ostnud. Tähendab ma tõesti ei teadnud, et ostu-müügi tehingus, kkes täpselt mida teeb või nii. Seetõttu pidin taluma näägutavat notariassistenti (teate Minu Isa Oli Ausus Ise repsist, et "Millal maksad pangalaenu".."küsis nooootar naagutades, kohtutäitur kaagutades"), kes oskas olla veel viimasel hetkel niivõrd ebameeldiv, et ma olin valmis talle läbi telefoni kõrri kargama.
Olgu, tegelikult lõppes kõik ilusti ja me oleme offlerima rahul. Ainuke koht, mida vaatamas käisime ja kohe teadsime, et see on meie. Lisaboonusteks veel, et Tamkivid elavad 2 maja eemal pluss väga suur sõpruskond mõne tänava raadiuses.