Poiss on nüüd aus kodanik. Saime ka kruusi ja pudrukausi. Võibolla kutsutakse ka Edgari vastuvõtule. Või ka mitte. Uksel oli kiri, et kes tahavad Etsi juurde, peavad regamise käigus teada andma. Aga ma ei saanud aru, et millest teada anda - kas sellest, et tahame või ei taha? Põnev igatahes.
Edit: Peale väikest järgimõtlemist sai natuke turvalisem versioon pandud :)
Master Yoda...
See on see pilt, mille pärast tal on teismeeas piinlik, et vanemad selle ilmarahvale vaatamiseks panid. :)
Eks siin aegajalt Rasmuse toimetustest ikka kirjutan. Päris "kaka oli täna helepruun" tüüpi blogiks see kindlasti ei muutu.
Kontori-itk. Kui on üldkasutatav suhkrutoos, siis miks on vaja toosis resideeruv lusikas koguaeg kohviseks teha kellegil? Nii et sinna on 2/3 ulatuses kivistunud suhkur kinnistunud. Suhkru installeerimiseks kohvi hulka ei pea seda sinna ASETAMA vaid võib VALADA.
Klassikute keeles "Why?! And how!? You crazy-ass weirdo beaver!"
Käisime eile "Ronka" vaatamas. Nojaaa.. noh. Kui lavastaja, autor ja žanr on samad, mis "Armastus kolme apelsini vastu" ning mitmedki naljad sealt võetud pluss commedia dell'arte traditsioonilised tegelased, siis paratamatult tekib võrdlus. Ei, ei olnud paha. Aga draamat palju, nalja vähe. Sellist pikemat naljatamist, et võtab kõõksuma nagu sketsh "neiu ja kivi" või "ööd on siin mustad" ei olnud ühtegi. Tuleb tunnistada, et kohati oli lausa igav, kui dramaatilised stseenid venisid ja venisid. Aga kindlasti mitte ma ei ütle, et ei tasu - ikka tasub ära vaadata. Aga jumala eest - püüdke unustada Aplesinid.
Lavaauk iseenesest on muidugi super-mega koht ja tohutute võimalustega (olen seal näinud ka mõlemat Musketäride etendust) etenduskunstiks aga ka visuaalselt vaadata täiesti muinasjutumaailm. Linnateatri plaan sinna oma uus maja ehitada, pehmelt öeldes imeb vilinal.
Käisin täna korstnas. Sees. Päris hull. u. 100 meetrine soojuselektrijaama korsten Linnahalli kõrval. Ehitusekspertiisiga oli vaja vaadata seisukorda. Kummaline optiline illusioon tekib, kui vaadata seestpoolt üles, siis tundub korstna avaus väga suur ja väga lähedal. Nagu oleks tegu paarikorruselise majaga. Vaid ronimispulgad ülaservas annavad aimu, kui kõrgele asi ulatub. Ma läheks lausa niikaugele, et kasutaksin sõna "täitsa kreisi" või "nagu täiega lahe värk".
Seal võiks teha kontserti - inimestele platvormid seinale, kõlarid alt üles suunata... äkki oleks äge :). Kahjuks on see asi praegu küllaltki ohtlikkus olukorras.
Pilti muidugi mingi tavamasinaga seal ei tee, kui yldse millegagi. Et efekti edasi anda.
Eile tutvustasin Linnavolikogu rahanduskomisjoni ees ühte eelnõud. Tegemist ei olnud millegi keerukaga ja üldiselt minu päevakorrapunkt kestis koos küsimuste ja aruteluga umbes 2 minutit. Küll aga nägin esimest korda siis poliitilist linnajuhtimist. Kohal polnud mitmeid huvitavaid liikmeid linnapea ja mõne abilinnapea näol, küll aga sai näha näiteks ühte teatud koolidirektorit, kes viimastel valimistel end lateksis reklaamis ja kabinetis relva hoiab. Samuti oli kohal endine piletikontrolör.
Eks nad ise vist on sellega harjunud, aga õhkkond oli ilmselgelt sarkastiline ja tüdinud. Loeti tuimalt asju ette ja kui aruteluks läks, siis lõppes see suhteliselt kiirelt volikogu esimehe üleoleva märkusega või sarkastilise muige saatel. Mina olin kohal 6nda päevakorrapunktini ja selle jooksul ei toiminud opos. ja koal. vahel mingit mõistlikku koostööd. Ja miskipärast ma usun, et ükskõik, milline erakond kuhu kuulub, oleks see õhustik seal samasugune. Nähvamine, lobisemine, demagoogia...
Ülalmainit koolidirektor elavnes ja sekkus arutellu vaid korra, kui teemaks oli Raekoja platsil olev Üliõpilasmaja kasutusse andmine. Uuris itsitades kas seal õlut võib juua ja suitsu teha. Saanud vastuse, et vast ikka võib, rõõmustas, et "väga hea!".
Aga Chalice'i "Taevas ja perse" on üks kuradima hea plaat. Vaimukas kut hullu.
Uut ja huvitavat. Kas teate, autojuhid, et enam ei ole sellist seadust, et kui tramm seisab, uksed lahti, peatuses, siis sõita ei või? Võib, kui inimesi ei ohusta ega takista... kummaline, et millal ja miks seda muudeti ja veelgi enam, et kas veel mõni reegel on oluliselt muudetud. Uuriks, kui viitsiks :)
ON! Ja kasutame, kus võimalik ja mittevõimalik. Eriti just eile, aga ka varem on minu zen-olekut ja yin/yangi häirinud liim. Hinnasildid, mis liimitakse asjadele ja mis ei tule ära. Hinnasildid, mis liimitakse asjadele, mis tulevad ära, aga liim jääb asja külge (eile: kummut, haamer) ja mis on tipp, et mu lemmikute, Fuji õunte, peal on ka mingid rõlged kleepsud mille eemaldamisel jääb lärakas liimi õuna külge. Ja ära ei tule see sealt ei hea ega kurjaga. Lahustit ma ei hakka õuna peal proovima. Jääb üle see tükk välja lõigata. Pikalt ei hakka peatuma ka SUPER-liimil, mille SUPER omadus on kohe peale avamist, ülihoolika käsitlemise puhul rünnata su käsi ja riideid, aga mitte liimitavat objekti.
Liiga ilus ilm...
