Ait

Viljandi Pärimusmuusika Keskuse uue maja ehk Aida avamise kontsert oli lihtsalt nii hea, et püha manna, karju appi, sure maha ja muu selline. Võimas, mitmekülgne, grandioosne samas hubane. Ühesõnaga see oli kõike. Tarmo Noormaa mängimas üksinda Ukuaru valssi ja samas eelmises etteastes oli lava rahvast täis ja kanti ette Eesti Ballaadide neljas osa koos Tallinna Kammerorkestriga. Siis fragmente Kevadest Eri Klasi dirigeerimisel, siis Tuksami "Meil on elu keset metsa" jne jne.

Ja maja ise on ka apsaluutselt hunnitu. Küünilisemad võivad küsida, kas oli 67 milli eest seda vaja? Pensionärid surevad nälga ja sundüürnikud on sunnitud vanalinnas kortereid erastama 4000 krooni eest. Vajaduse üle võibki vaidlema jääda , aga iseenesest impressivne on see, et mis selle eest on valmis tehtud. Kui lahutada sellest summast maha tehnika ja mööbel jms, mis igasuguse ehituse (ehk siis kui oleks kuhugi põllupeale uue maja ehitanud ja mitte vana muinsust taastanud) puhul oleks kulund, siis ülejäägi eest on tehtud selline casa, et ela või ise.

Loomulikult ma ei ole objektiivne hindamaks, et kas see tõesti on vajalik - aga kõik, kes kahtlevad peaks kasvõi korra mõnest Aidas toimuvast kontserdist või koolitusest osa võtta ja siis oma hinnangu andma.

Või minge kohvikusse, mis seal maikuus avatakse. Anni Arro on kokk. Üldse - minge Viljandisse :)!