Elu õpetab
Ei tasu ära visata ühtegi post-it'it, kui pole kindel, et suvaline numbrite jada seal peal pole enam vajalik. Ei ole rõõm sorida 100 liitrises prügikotis, kus kogu asutuse mitme päeva prügi on sees, et leida ühte väikest kollast paberit. Leidsin? Muidugi, aga rõlge oli.
Mu automüügi-kampaaniast niipalju, et helistavad mingid idioodid ja pakuvad hinda, mis on, ma ütleks solvav. "Oo, hei, kuulge, teil on maja müüa internetis jah? See 5,8 milline, Viimsis.. ma pakuks 1,5 milli või vahetusvariant 1-toalise vastu Märjamaal".. midagi sellist. Ühele lausa kirjutasin vastu, mida ta pakutud summa eest omale osta võib. Lingid auto24'st ja puha.
Kommersile.
2 comments:
ühes klassikalises meelejahutaja sketšis vastati umbes nii:
te pange veel üks null lõppu, siis saate purgi herneid.
aga tegelt - ära hinnapakkumiste peale solvu. it's stricktly business. kui ise midagi ostmas oleks, prooviks ka. äkki joppab, nagu öeldakse :)
Jumal tänatud, Tarmo on ikka elus, ma hakkasin juba kartma et midagi on juhtunud, vaikus oli tükk aega eetris. Ja ma paneks ka ennast sinna autopakkujate järjekorda. Vahetan oma 92. a Mazda sinu linnakorteri vastu. Talvekumme pole hinna sees. Lisaks kingin sulle paberihundi, et sa ei peaks enam kottides sobrama. Mis puruks läinud seda enam kokku ei pane.
Post a Comment