Antisotsiaalne

Elu ei ole niiiiiiiipalju ka muutunud. Et peale lapse ei olegi midagi, et ei blogi. Ikka juhtub..põnevust ja vähem põnevust. Mida aga ei ole, on jõudlus ja viitsimine. Peale tööd on kvaliteetaeg lapsega, tema kaputab kuskil 9 paiku magama, siis on aga juba endal kustukas. Eriti külla kutsuda kedagi ei viitsi, külla minna veel vähem. Isegi arvutit ei võta lahti sageli.

Põnn hakkab hommikuti 5-6 paiku tähelepanu nõudma ja meie 38 ruuduses villas ei ole palju võimalusi vahetustega magada. Sestap ka õhtuti varane väsimus. Eks harjumine tuleb ajapikku ja kõikidele tulevastele lapsevanematele, et ausõna.. mida aeg edasi, seda kergemaks läheb. Lihtsalt endal tuleb kindlus, hakkad ära jagama, mis võiks olla lapsel mureks, mis teda rahustaks, kui nutt peal jne.

Ja vat kui ta ärkveloleku ajast väga suure osa sulle otsa naeratab, siis on ju kõik korras :).

Põnevustest:

Alfa Romeodega käisin koos Pärnus ringrajal lustimas. Ütleme nii, et ringrajasõidu kogemus on nüüd olemas. Äge oli.. kuna erilisi piirdeid ega seinu ei ole, siis sai lustida. Aga samas ilgelt kehv ilm oli.. tuul, vihm ja külm. Nii mõnigi mees käis ikka rajalt väljas. Mul piirdus ühe 360 kraadise spin'iga Tarkust kõvasti juures, et kusmaalt kaob pidamine. Muuseas nüüdseks on ka Tabasalu rada korda tehtud. 500.- pidi tund olema. Soovitan minna. Isegi kui autoPD pole nagu mina, aga harjutama. Piire katsuma ja sõiduoskust parandama.
Võistlusarvestuses sain päris korralikult pähe. Mille üle ma ei imesta. Sugugi. Kusjuures Alfa on jätkuvalt müügis ja jätkuvalt huvi inimestel puudub. Lollid.

Tööst on kõige ägedam osa Kultuurikatlaga majandamine.

Novot. Sai parem küll.