Looduse julmad naljad

Pratchetti raamatus "Tõde" ehk inglise keeli "Truth" oli William hädas mehega, kes pidevalt tõi toimetusse naljaka, et mitte öelda nilbe kujuga juurvilju. Täpsemalt: "William has to cope with a vampire harbouring an unhealthy fetish for flash photography and a man who insists on William printing pictures of his rather rudely shaped vegetables."

Kavatsen nüüd siin ära tuua pildi tomatist, mis kasvab meil kasvuhoones. Eks avab, kes avab. Teid on hoiatatud.

Naljaka kujuga köögivili

2Unlimited oli see kassett...

... mida ma viimati kuulsin venitamas. Või tegelikult mitte, see oli lihtsalt kirjanduslik väljamõeldis juhatamaks sisse teemat "Kuidas on see võimalik?!". Samas võis see ka 2Unlimited olla. Või Bodycount. Või Sepultura. Siis tulid CD'd ja siis tuli Mp3.

Aga mis formaati kasutatakse Star FM'is? Mul vahetus üle-laudne tööjuures. Ehk, et eelmise juristi asemel tuli uus, kes kuulab üle interneeduse Star FM'i (eelmine kuulas Power Hit raadiot või mingit veel hullemat välismaa trance'i raadiot). Ja juba tubli nädal see asi veeeniitaaab. Täpselt nagu kunagi 2Unlimited mu Hollandist saadud esimeses duubelmakis. Makk oli väike ja sugugi mitte tummine geto-blaaster millega rannas hängida või Lullikatku külas kanu ehmatada. Aga oma raha eest teenitud. Mingi 200 krooni vist (jah, kroon oli just tulnud). Ilusad uued punased kümnekad sai isale antud ja nende eest duubelmakk saadud. Aga siiski... mis toimub tehnoloogiaga, kui üle interneti kuulatav raadio venitab? Nad ei mängi seda ju kassetilt, samas kui ühendus peaks olema nadi, sisi peaks hakkima. Või on mingi äge programm vahel, mis hakkimisest teeb venituse? See on igatahes jõle kuulata. Tahaks kohe kasseti välja rabada ja hirmuga vaadata, kas on lint vahele kerinud.

Ja Star FM on üldse jõle kuulata. Pole palju erinev Sky+'ist. Viimases lihtsalt aetakse sisutühja juttu kaks korda kiiremini seega 2x rohkem. Ja muusika joppab Star FM'il vähemalt pooltel kordadel, kus Sky+ aga fail'ib enamustel kordadel. Eriti rõlged on hommikuprogrammid. Kas mulle üldse meeldib ka miski või ma ainult igisen? Jah, meeldib.. R2 hommikuprogramm meeldib oma intelligentses võtmes humoorikusega (pigem põhihooaja oma, aga paar korda olen suve oma kuulanud, mida kunagise menupändi Ursula Juku ja Masso teevad, mis pole ka paha). Enne kui ma oma mobsi kõrvaklapid ära kaotasin, kuulasin ikka tööle minnes Pädevuse Etaloni ja Igavikulisi Küsimusi. KuKu meeldib oma asjalikkusega, kus aegajalt Debelakk asjalikkust leevendab oma... debelaklustega. Star'i hommikuprogramm peaks olema...naljakas? No ei ole, labane on. Ja tühi. Ja labane.

Ja siis on mingid laulud mida mängitakse söögi alla ja söögi alla. Kuu aega tagasi võisid kindel olla, et 10-11 vahel tuli Laura "581c".. i-g-a päev. Praegu on muidugi HU? oma väikelinnade looga. Lisaks ka mingid välismaised asjad, mida igapäev kuulen. Muusikavalik piirdub vist kogumikega "Eesti Aprilli Giga Top 25" "Eesti Mega-Hyper Top vol. 5 aka Top of May".

Nädalavahetusel sain auto keskmiseks küttekuluks 4,4 sajale.

Greit saksesss, jalutame kajakat!

Haa, Hispaania võitis ja sellega seoses ka mina. Ilmari korraldatud ennustusvõistluse lõpp oli pingeline. Alagrupid ja igasugu finaalid aegajalt õnnestusid, aegajalt mitte. Enamjaolt ei mänginud meeskonnad nii, nagu mina ennustasin. aga mis sel kõigel tähtsust, kui ma võitja äraarvamise eest sain kõmaki 10 punkti ja esikoha! Ja kas ma ennustuses keskendusin ajaloole, statistikale, ründe- ja kaitseliini tugevustele-nõrkustele vms? Kolbigi.. Hispaanias on Sevilla ja tapas ja muy bien, sellepärast ma nad esimeseks ennustasin. Võidufond 650 krooni oli ettenähtud heategevuseks ja võitja saab valida sihtmärgi. Tõenäoliselt läheb see Viljandi kodutute loomade varjupaigale.

Teiseks meenus üks seik Tartust. Käisin nimelt ühel nädalavahetusel seal...prassimas. Reedel lõpetasime Raidi magistrit (?, või, mis neil juurakatel on) ja laupäeval oli otepää ja siis öösel jälle tartu, Kulpa sünnipäev Genialistides. No igatahes, kui ma olin kella kesköö paiku ajanud tukastusest üles Otepää kohaliku valvekonstaabli ja nõudnud puhumist ja saanud seega legaalse õiguse rooli istuda, põrutasin veel Tartusse.

Genialistides avastasin, et sularaha on ära sulanud ja tarvis järgi minna Athena keskuse juurde.
Juba Gustav Adolfi kuju juures asus mu ees paterdama noor kajakas, kellel kapatsiteeti oli nagu hullu (monty pythoni "Live at the Hollywood Bowl" albatrossi sketshi mõõtu lind), aga lennuvõime veel puudus. Igatahes ilus öö, värskelt sadanud, kõik läigib, tänavavalgustus peegeldub teelt ja mina.. jalutamas oma kajakat. Ta lihtsalt ei läinud teepealt ära vaid saatis mind Athena nurgani ning pööras sealt keemiahoone poole. Võtsin oma raha välja ja ülikooli ees... astus samba tagant välja kajakas ja võttis suuna genialistide poole... ei ühtki hingelist seda tunnistamas, vaid mina ja mu kajakas. Gustav Adolfi juures astus ta teelt kõrvale. Heade mõtete linn - öistele uitajatele seltsiks kajakad. Saab lind jalutatud, inimesel turvaline ja seltskondlik olla. Ja ma isegi ei tea, kas see oli seesama kajakas, kes minnes. Või on neil vahetustega töö, või käivad ringiratast nagu linnaliini bussid. Tartu teenis ausalt oma punktid. Taaskord.

Eelmine oli peale volbrit, hommikul..või noh, päeval, kui jalutasin Raekoja platsist üles Toome poole ja Lossi tänaval tulid mulle vastu kaks korporanti nagu 30ndate karikatuurilt maha astunud. Üks pikk ja paks, teine lühike ja peenike. Mõlemal pintsakud kortsus, teklid uljalt viltu, kaelakuti üksteisele toetumas. Ja see oli tõeliselt vajalik sümbioos, sest ilmselgelt oleksid nad mõlemad individuaalselt kõndides koheselt kaotanud kogu oma ööst järgi jäänud tasakaalu. Aga nad olid rõõmsad, nad jorisesid laulda, neil püsis õllepudel veel käes, päike paistis ja oli kevad.

Erast Parmasto nimeline festival

Täielik kreeka mükoloogia.

Vargad plaanivad turvalist pidu. Turvis selga ja kohvi konjakiga.

Nõme lugu tegelt.

Elu miljööväärtuslikus piirkonnas

Tunnen ajastu hõngu. Pildistatud koduaknast.


Nagis ripub kevadhooaja värskem kraam.

Lõikuspidu

Vigurvändad

Mina oleks kasutanud sõnu nagu "filmimist'' või "valmimist"... või ma olen liiga unine.


Ja üks öö, sõites Tartust minema, oleksime napilt ilvesepoja alla ajanud. Täpsemalt siis noore ilvese. Oli teine sellise juba väga piraka kassi mõõtu aga mitte veel päris ilvese suurune. Ei, ei olnud kährik või kobras. Kobras oli üks teine kord. Kalpsas mõnda aega valgusvihus ja siis tegi vihkat. Ilves siis, mitte kobras. Kobras oli üks teine kord ja oli teine peris vaikselt. Ei, ei olnud surnud. Lihsalt hoidis keset Narva-Tln maanteed madalat profiiti.. või profiili. Kährik oli küll surnud. Üks teine ja ka kolmas kord. Üldse on viimasel ajal kuidagi palju kährikuid tee ääres. Surnud, või siis puhkamas. Kuuldavasti põhjustab seda marutaudiküpsiste lennukist loopimine. Ei, nad ei saa kukkuva küpsisega surma. Enamjaolt. Vaid nad lihtsalt ei sure enam marutaudi. Ja sigivad kui küülikud, kährikud siis. Ja mida rohkem kährikut metsas, seda rohkem kährikut teel. Aga ilves oli lahe.

Ja kas oleks tekkinud sisepoliitiline kriis, kui Aaviksoo oleks karu asemel alla ajanud Jänese või Ilvese?

Eile tekkis igavikuline küsimus, et kumb on tugevam.. kas Anne Veesaar või Vin Diesel (kelle anagramm on I End Lives)

Kuidas sõpru (ära) kasutada ehk Talg

Korraldasin talgu. Pole varem korraldanud. Natuke nagu piinlik on inimesi enda heaks tööle panna. Mis siis, et vabatahtlikkuse alusel. Viljandi-päevil olime sõbraga päris kohe püsi-talgulised. Niikui keegi töökäsi vajas, olime meie esimesed, kellele helistada.. vabatmehed, kohustusi pole, õllest ikka hoolisid..miks mitte onjo. No igatahes sedakorda siis võtsin end kokku ja korraldasin ära. Teemaks 30 aastase puu ja briketti ladustamise tagajärjel tekkinud u. 20-30 cm paksune huumusekiht keldris. Akumuleerib niiskust ja hävitab maja. JA kunagi on vaja ju keldrisse saunakompleks teha. Tarvis sodi välja vedada. Tellisin laupäevaks palju sõpru ja igavese piraka konteineri (12m3 ehk u. 14 tonni).

No asi algas päris ägedalt. Reede õhtul lajatas kõhugripp labakäega. Ootamatult ja alatult. Eeldasin, et see tihemini kui kord aastas ikka ei tule. Aga kussa. Elav siseelu ja kolmanda astme lähikontakt tualetivarustusega kestis rõõmsalt kella 5ni öösel, kui lõpuks mina võitsin ja viirus vihkat tegi. Ja olles kenasti 2 tublit tundi maganud patsutas ja kriiskas mind üles mu oma armas poeg, kes leidis, et elutoas madratsil magav (lähemal olulistele ruumidele) vanem on kohatu vaatepilt ja vajab äratamist. Saatsin siis kiirelt enamustele sms'i, et talg ei hakka kindlasti enne 13't, kuna tahan taheneda. Kl 10 ajasin ennast aga juba õue muru niitma ja ettevalmistusi tegema. Tervis normis nigu muiste. Uus sõnum kõigile, et tulge ikka varem. Töö õilistab.

No ja kui siis hakkas neid eri kellaaegadel kohale tulema.. kuna ma neid kõiki otsatult tänan, siis olgu nad nimepidi toodud: martin, märt, pauts, jaagup, kärt, gregik, irja, ilmar, aadu. Igatahes töö, mis alguses tundus võtvat vähemalt kaks päeva, oli koos erinevate lisaylesannetega (prygihunnikud aiast jms) kella 19ks valmis. Konteiner, mis algul tundus jõle pirakas, sai ka täis. Ja kõige tipuks jäi 10 õlut veel üle ka! Igatahes ma nyyd lähen ja kukun ära. Proosit!

...kui nüüd aus olla, siis... 9 õlut on järgi.

Tallinna uus "Veritse ja sõida" süsteem

Asjaolude sunnil oli täna kodustel tarvis soovitud sihtkohta sõita kauni ja ökoloogilise trolliga. Mul ei olnud võimalik neid autoga viia. Komplekti kuulus siis ema (1tk), poeg (1tk) ja lapsevanker (1tk). Ettearvatavalt oli abistajate arv Balti jaama trollipeatuses null, nii et sealviibijad said nautida kaunist vaatepilti tugevast eesti emast, vinnamas lapsevankrit koos lapsega trollitrepist üles. Olgu. Sitt lastetuba inimestel.
Küll aga lõppes järgneva stseeniga suhe meie pere ja Tallinna ühistranspordi vahel pikaks ajaks, et mitte öelda igaveseks. Troll peatub, sisenevad inimesed (vähe), kelle hulgas ka (väljendume pehmelt?) rõlge-ilge-räme verine ambaal, kes lapsevankrist möödumiseks asetab oma verised käed ilusti vankrile... jättes ilmselged jäljed, kust SiiEssAi võtaks kogu tema eluloo kuni tema ahvist esiisani (3 põlve siis) välja. Miks toetas? säilitamaks tasakaalu? õelusest? sulaselgest ajukahjustusest tingituna? Enivei... pole ka tähtsust. Kõigil on õigus trolliga sõita? Aga palun.. kasutatagu siis oma õigust. Veritsegu või lõpuni. Aga ilma meieta. Ja ma ei püüagi teda mõista (äkki sõitis arsti juurde, äkki oli õnnetult just peksa saanud ja tal oli viimanegi raha ära võetud)... ei h-u-v-i-t-a. Kutsu kiiraabi. Sa ei lähe ja lihtsalt ei veritse ühistranspordist teiste inimeste ja asjade peale. Sa lihtsalt ei tee seda.

Autostumist alga.

When Bad meets Evil

Opaaaaa..... allikas ja veel pilte SIIN

tegelt ma ei tea, kas ma võin oma blogis avaldada pilte, mis on mujalt võetud ja ilmselgelt ma ei viitsi autorile ju kirjutada. Et kui viitan algallikale, siis on ok?

Nõuniku laul

Supercool. Ja hea tekst. Selle võiks keegi tänapäevaseks hitiks monteerida (kvaliteetseks, mitte Mister X tüüpi sünditümakaga).




http://www.sakala.ajaleht.ee/090508/esileht/5033580.php - ja selline värk ka. Saan jälle Viljandisse. Vitaalselt vajalik.

Kvaliteet?! Auuuu!?

Ämeizing, kui raske on saada TÖÖKORRAS asju. Kuna tööalaselt olen ma juhataja.. varustusala juhataja :), siis tuleb ikka aegajalt maksumaksja raha eest osta mööblit või muud inventari (täpsustus huvitatud struktuuridele - ostan ikka kontorisse, mitte koju). Ja viimased 4-5 korda on a-l-a-t-i midagi lörri aetud - mööblidetailid katki, lamp vigane, toolil mingi jubin puudu, kõrvaklapid ei tööta. Ja kusjuures kõik selgub pakendist välja võttes. Täiesti uskumatu kräpp. JA ei olene firmast, kas kallis või odav. Praaki saadavad kõik. Ja vahetavad rõõmsalt välja ka.. aga milline ressursikulu on pidevalt käia ja sõita uute asjade järgi (sest let's feiss it, keegi ei too sulle uusi kõrvaklappe või mälupulka kohale. Tahad, tule järgi). Kõnni koju (15 minti) võta auto, liigu läbi linna/ummikute (paar tundi), vii auto koju (15 minti) .... jne. Sucks.

Muidugi ma Tegin Ära 2008 ka. Ja kuna tundub, et blogosfääris KÕIK tegid, siis KÕIK ka teavad, mis emotsioonid ja kuidas oli. Rõõm tehtud tööst ja tundest ja viha värdjate pihta.

Ja Nagistasin pilte uusi. Lapsed on ikka vaimustavad.

Ja auto sõidab nigu mishka. Ü-l-i-ökonoomselt.

Ja poiss tegi esimesed iseseisvad sammud ilma toeta.

Ja tööd (haltuura s.h.) on s-i-t-a-k-s...nii, nüüd olen ma popp ja tänapäevane noor, kes räägib, kui hõivatud ta on ja kuidas aega üldse ei ole. Jebedijee.

Must Sidrun

Lõppeks sai vastu võetud Otsus ja autoost, millega ma olin maniakaalselt tegelenud juba kauem kui kuu, sai lõpule viidud. Selle aja jooksul käisid mul soovid Volvost Mazdani ja Toyotast Subaruni. Kõik muidugi kasutatud ja automaatkäigukastiga jne. Lõppeks läks aga nii, et tehti pakkumine, millest oleks olnud vääääääga loll keelduda ja teisipäeval saabus hoovi põmst tuliuus Citroen C4 Picasso (5 kohaline). Must. Manuaalkastiga. Pereauto siis. Rõhk kahel märksõnal - garantii 3a ja üliökonoomne diisel. Maanteel kompjuuter näitas 4,7.. koos linnaga hetkel keskmine 5.5 lirtsu sajale. Ehk siis - mõneks ajaks on möödas punaste sportautode hullus ja mõistuslikkus saabus meie õuele. Ja no kui ventika-avast saab panna puhuma parfüümi ja displei taustavalguse värvi saab muuta, siis on ju tegemist autotööstuse täieliku homse päevaga.

Ja kui kellegil on midagi Sitika koostekvaliteedi kohta öelda, siis kõik on laim. Mul juba 600 km sõidetud ja mittemidagi pole juhtunud :) .

Depeshmõud

Lisaks balti jaamale, asub mu koduteel ka puhvet nimega Depeche Mode. Samanimelise bändi fännide koht siis vist. Peab olema. Sest kesse muu seal tahaks istuda, kui seal ainult depechit mängitakse. Vähemalt sellest kõlarist, mis tänavale kostub. Võibolla see on reklaamiks ja sees laulab Niki või Engelbert Humperdinck. Okei, külastaja istub seal piiratud aja aga töötajad? Tõepoolest, mulle ei meeldi DM isegi pekstes mitte aga asi mind siiski huvitab - kas tõesti mängitaksegi sealt vaid DM'i? Või ka näiteks kui Mückelburgi pasunakoor esitab DM'i tribute'i? Pääseb sõelast läbi?

Nende kodukal discography all oli 20 albumit, millest mitu live'i ja mitu kogumikku, seega kui võtta keskmiseks laulude arvuks täiesti lambist näiteks 14 plaadi kohta ja keskmiseks pikkuseks 4 minutit ja plaatide arvuks 15, siis jätkub erinevaid lugusid 14ks tunniks. Kordused on kiired tulema.

Puuter mondis

Õnnestus eelmise aasta lõpus omale töölt läpak saada. Valisin ja mõtlesin ja olin üldiselt endast väljas. Et saaks ikka parima! Graafikat ma ei tee ja üldiselt nõudmised olid kerge, pädev ja kindel. Loomulikult kisanud kõik, et IBM! IBM!.. ehk siis Lenovo. Sinna kalla või õlut sisse, see ei saa arugi - limpsab keelt ja nõuab juurde. Väga adekvaatne fakt, ma ju suur õllesõber ja põmst olulisim featuur... et õllekindel. Ma kuulanud siis seda kiidulaulu ja üldiselt mulle Lenovo asjalik pimpimata nõudi disain meeldib. Võtsin rahva-masina x60'e - väike, kerge, tipptopp akuga ja puha.

Ja miks, ma küsin MIKS? on see mul juba teist korda 4 kuu jooksul garantiis? Esimene kord oli ekraanil mingine surnud triip.. mitte ainult üks piksel vaid ikka kogu rida. Vahetati kenasti ja kiiresti ära.

Nüüd siis on mitu nädalat sinist ekraani pildunud ja olnud apsoluutselt ebapädev igas asendis. Nagu võiks arvata, et käitub täiesti no-name alumise otsa süler. Nüüd viisin garantiisse ja vana arvas, et lisa-mälu, mis lasin ostes panna (mitte ei pannud ise) ja eeldasin,e t kohe kuskil komplekteerimises pannakse sisse, on otsad andnud. Ega krt ma ei teadnud, et sinna mingi mitte-pädev mälu pannakse ja üldse ka... mulle ei meeldi ilma arvutita olla! Eriti praegu, kui mul on seda ka VAJA. Eks näis, kas IBM saadab mind kukele ja müüja juurde kurtma või on viga muus.

Enivei - arvuti ise on tore, aga vastupidavus pole küll ennast õigustanud.