Elu miljööväärtuslikus piirkonnas

Tunnen ajastu hõngu. Pildistatud koduaknast.


Nagis ripub kevadhooaja värskem kraam.

Lõikuspidu

Vigurvändad

Mina oleks kasutanud sõnu nagu "filmimist'' või "valmimist"... või ma olen liiga unine.


Ja üks öö, sõites Tartust minema, oleksime napilt ilvesepoja alla ajanud. Täpsemalt siis noore ilvese. Oli teine sellise juba väga piraka kassi mõõtu aga mitte veel päris ilvese suurune. Ei, ei olnud kährik või kobras. Kobras oli üks teine kord. Kalpsas mõnda aega valgusvihus ja siis tegi vihkat. Ilves siis, mitte kobras. Kobras oli üks teine kord ja oli teine peris vaikselt. Ei, ei olnud surnud. Lihsalt hoidis keset Narva-Tln maanteed madalat profiiti.. või profiili. Kährik oli küll surnud. Üks teine ja ka kolmas kord. Üldse on viimasel ajal kuidagi palju kährikuid tee ääres. Surnud, või siis puhkamas. Kuuldavasti põhjustab seda marutaudiküpsiste lennukist loopimine. Ei, nad ei saa kukkuva küpsisega surma. Enamjaolt. Vaid nad lihtsalt ei sure enam marutaudi. Ja sigivad kui küülikud, kährikud siis. Ja mida rohkem kährikut metsas, seda rohkem kährikut teel. Aga ilves oli lahe.

Ja kas oleks tekkinud sisepoliitiline kriis, kui Aaviksoo oleks karu asemel alla ajanud Jänese või Ilvese?

Eile tekkis igavikuline küsimus, et kumb on tugevam.. kas Anne Veesaar või Vin Diesel (kelle anagramm on I End Lives)

Kuidas sõpru (ära) kasutada ehk Talg

Korraldasin talgu. Pole varem korraldanud. Natuke nagu piinlik on inimesi enda heaks tööle panna. Mis siis, et vabatahtlikkuse alusel. Viljandi-päevil olime sõbraga päris kohe püsi-talgulised. Niikui keegi töökäsi vajas, olime meie esimesed, kellele helistada.. vabatmehed, kohustusi pole, õllest ikka hoolisid..miks mitte onjo. No igatahes sedakorda siis võtsin end kokku ja korraldasin ära. Teemaks 30 aastase puu ja briketti ladustamise tagajärjel tekkinud u. 20-30 cm paksune huumusekiht keldris. Akumuleerib niiskust ja hävitab maja. JA kunagi on vaja ju keldrisse saunakompleks teha. Tarvis sodi välja vedada. Tellisin laupäevaks palju sõpru ja igavese piraka konteineri (12m3 ehk u. 14 tonni).

No asi algas päris ägedalt. Reede õhtul lajatas kõhugripp labakäega. Ootamatult ja alatult. Eeldasin, et see tihemini kui kord aastas ikka ei tule. Aga kussa. Elav siseelu ja kolmanda astme lähikontakt tualetivarustusega kestis rõõmsalt kella 5ni öösel, kui lõpuks mina võitsin ja viirus vihkat tegi. Ja olles kenasti 2 tublit tundi maganud patsutas ja kriiskas mind üles mu oma armas poeg, kes leidis, et elutoas madratsil magav (lähemal olulistele ruumidele) vanem on kohatu vaatepilt ja vajab äratamist. Saatsin siis kiirelt enamustele sms'i, et talg ei hakka kindlasti enne 13't, kuna tahan taheneda. Kl 10 ajasin ennast aga juba õue muru niitma ja ettevalmistusi tegema. Tervis normis nigu muiste. Uus sõnum kõigile, et tulge ikka varem. Töö õilistab.

No ja kui siis hakkas neid eri kellaaegadel kohale tulema.. kuna ma neid kõiki otsatult tänan, siis olgu nad nimepidi toodud: martin, märt, pauts, jaagup, kärt, gregik, irja, ilmar, aadu. Igatahes töö, mis alguses tundus võtvat vähemalt kaks päeva, oli koos erinevate lisaylesannetega (prygihunnikud aiast jms) kella 19ks valmis. Konteiner, mis algul tundus jõle pirakas, sai ka täis. Ja kõige tipuks jäi 10 õlut veel üle ka! Igatahes ma nyyd lähen ja kukun ära. Proosit!

...kui nüüd aus olla, siis... 9 õlut on järgi.

Tallinna uus "Veritse ja sõida" süsteem

Asjaolude sunnil oli täna kodustel tarvis soovitud sihtkohta sõita kauni ja ökoloogilise trolliga. Mul ei olnud võimalik neid autoga viia. Komplekti kuulus siis ema (1tk), poeg (1tk) ja lapsevanker (1tk). Ettearvatavalt oli abistajate arv Balti jaama trollipeatuses null, nii et sealviibijad said nautida kaunist vaatepilti tugevast eesti emast, vinnamas lapsevankrit koos lapsega trollitrepist üles. Olgu. Sitt lastetuba inimestel.
Küll aga lõppes järgneva stseeniga suhe meie pere ja Tallinna ühistranspordi vahel pikaks ajaks, et mitte öelda igaveseks. Troll peatub, sisenevad inimesed (vähe), kelle hulgas ka (väljendume pehmelt?) rõlge-ilge-räme verine ambaal, kes lapsevankrist möödumiseks asetab oma verised käed ilusti vankrile... jättes ilmselged jäljed, kust SiiEssAi võtaks kogu tema eluloo kuni tema ahvist esiisani (3 põlve siis) välja. Miks toetas? säilitamaks tasakaalu? õelusest? sulaselgest ajukahjustusest tingituna? Enivei... pole ka tähtsust. Kõigil on õigus trolliga sõita? Aga palun.. kasutatagu siis oma õigust. Veritsegu või lõpuni. Aga ilma meieta. Ja ma ei püüagi teda mõista (äkki sõitis arsti juurde, äkki oli õnnetult just peksa saanud ja tal oli viimanegi raha ära võetud)... ei h-u-v-i-t-a. Kutsu kiiraabi. Sa ei lähe ja lihtsalt ei veritse ühistranspordist teiste inimeste ja asjade peale. Sa lihtsalt ei tee seda.

Autostumist alga.

When Bad meets Evil

Opaaaaa..... allikas ja veel pilte SIIN

tegelt ma ei tea, kas ma võin oma blogis avaldada pilte, mis on mujalt võetud ja ilmselgelt ma ei viitsi autorile ju kirjutada. Et kui viitan algallikale, siis on ok?

Nõuniku laul

Supercool. Ja hea tekst. Selle võiks keegi tänapäevaseks hitiks monteerida (kvaliteetseks, mitte Mister X tüüpi sünditümakaga).




http://www.sakala.ajaleht.ee/090508/esileht/5033580.php - ja selline värk ka. Saan jälle Viljandisse. Vitaalselt vajalik.

Kvaliteet?! Auuuu!?

Ämeizing, kui raske on saada TÖÖKORRAS asju. Kuna tööalaselt olen ma juhataja.. varustusala juhataja :), siis tuleb ikka aegajalt maksumaksja raha eest osta mööblit või muud inventari (täpsustus huvitatud struktuuridele - ostan ikka kontorisse, mitte koju). Ja viimased 4-5 korda on a-l-a-t-i midagi lörri aetud - mööblidetailid katki, lamp vigane, toolil mingi jubin puudu, kõrvaklapid ei tööta. Ja kusjuures kõik selgub pakendist välja võttes. Täiesti uskumatu kräpp. JA ei olene firmast, kas kallis või odav. Praaki saadavad kõik. Ja vahetavad rõõmsalt välja ka.. aga milline ressursikulu on pidevalt käia ja sõita uute asjade järgi (sest let's feiss it, keegi ei too sulle uusi kõrvaklappe või mälupulka kohale. Tahad, tule järgi). Kõnni koju (15 minti) võta auto, liigu läbi linna/ummikute (paar tundi), vii auto koju (15 minti) .... jne. Sucks.

Muidugi ma Tegin Ära 2008 ka. Ja kuna tundub, et blogosfääris KÕIK tegid, siis KÕIK ka teavad, mis emotsioonid ja kuidas oli. Rõõm tehtud tööst ja tundest ja viha värdjate pihta.

Ja Nagistasin pilte uusi. Lapsed on ikka vaimustavad.

Ja auto sõidab nigu mishka. Ü-l-i-ökonoomselt.

Ja poiss tegi esimesed iseseisvad sammud ilma toeta.

Ja tööd (haltuura s.h.) on s-i-t-a-k-s...nii, nüüd olen ma popp ja tänapäevane noor, kes räägib, kui hõivatud ta on ja kuidas aega üldse ei ole. Jebedijee.

Must Sidrun

Lõppeks sai vastu võetud Otsus ja autoost, millega ma olin maniakaalselt tegelenud juba kauem kui kuu, sai lõpule viidud. Selle aja jooksul käisid mul soovid Volvost Mazdani ja Toyotast Subaruni. Kõik muidugi kasutatud ja automaatkäigukastiga jne. Lõppeks läks aga nii, et tehti pakkumine, millest oleks olnud vääääääga loll keelduda ja teisipäeval saabus hoovi põmst tuliuus Citroen C4 Picasso (5 kohaline). Must. Manuaalkastiga. Pereauto siis. Rõhk kahel märksõnal - garantii 3a ja üliökonoomne diisel. Maanteel kompjuuter näitas 4,7.. koos linnaga hetkel keskmine 5.5 lirtsu sajale. Ehk siis - mõneks ajaks on möödas punaste sportautode hullus ja mõistuslikkus saabus meie õuele. Ja no kui ventika-avast saab panna puhuma parfüümi ja displei taustavalguse värvi saab muuta, siis on ju tegemist autotööstuse täieliku homse päevaga.

Ja kui kellegil on midagi Sitika koostekvaliteedi kohta öelda, siis kõik on laim. Mul juba 600 km sõidetud ja mittemidagi pole juhtunud :) .

Depeshmõud

Lisaks balti jaamale, asub mu koduteel ka puhvet nimega Depeche Mode. Samanimelise bändi fännide koht siis vist. Peab olema. Sest kesse muu seal tahaks istuda, kui seal ainult depechit mängitakse. Vähemalt sellest kõlarist, mis tänavale kostub. Võibolla see on reklaamiks ja sees laulab Niki või Engelbert Humperdinck. Okei, külastaja istub seal piiratud aja aga töötajad? Tõepoolest, mulle ei meeldi DM isegi pekstes mitte aga asi mind siiski huvitab - kas tõesti mängitaksegi sealt vaid DM'i? Või ka näiteks kui Mückelburgi pasunakoor esitab DM'i tribute'i? Pääseb sõelast läbi?

Nende kodukal discography all oli 20 albumit, millest mitu live'i ja mitu kogumikku, seega kui võtta keskmiseks laulude arvuks täiesti lambist näiteks 14 plaadi kohta ja keskmiseks pikkuseks 4 minutit ja plaatide arvuks 15, siis jätkub erinevaid lugusid 14ks tunniks. Kordused on kiired tulema.

Puuter mondis

Õnnestus eelmise aasta lõpus omale töölt läpak saada. Valisin ja mõtlesin ja olin üldiselt endast väljas. Et saaks ikka parima! Graafikat ma ei tee ja üldiselt nõudmised olid kerge, pädev ja kindel. Loomulikult kisanud kõik, et IBM! IBM!.. ehk siis Lenovo. Sinna kalla või õlut sisse, see ei saa arugi - limpsab keelt ja nõuab juurde. Väga adekvaatne fakt, ma ju suur õllesõber ja põmst olulisim featuur... et õllekindel. Ma kuulanud siis seda kiidulaulu ja üldiselt mulle Lenovo asjalik pimpimata nõudi disain meeldib. Võtsin rahva-masina x60'e - väike, kerge, tipptopp akuga ja puha.

Ja miks, ma küsin MIKS? on see mul juba teist korda 4 kuu jooksul garantiis? Esimene kord oli ekraanil mingine surnud triip.. mitte ainult üks piksel vaid ikka kogu rida. Vahetati kenasti ja kiiresti ära.

Nüüd siis on mitu nädalat sinist ekraani pildunud ja olnud apsoluutselt ebapädev igas asendis. Nagu võiks arvata, et käitub täiesti no-name alumise otsa süler. Nüüd viisin garantiisse ja vana arvas, et lisa-mälu, mis lasin ostes panna (mitte ei pannud ise) ja eeldasin,e t kohe kuskil komplekteerimises pannakse sisse, on otsad andnud. Ega krt ma ei teadnud, et sinna mingi mitte-pädev mälu pannakse ja üldse ka... mulle ei meeldi ilma arvutita olla! Eriti praegu, kui mul on seda ka VAJA. Eks näis, kas IBM saadab mind kukele ja müüja juurde kurtma või on viga muus.

Enivei - arvuti ise on tore, aga vastupidavus pole küll ennast õigustanud.

Keenjused

Avastasin (taaskord) oma muusika hulgast Kuulsuse Narride heliriba. Ma ei tea, kuskohast pärit, kas lihtsalt telekast lindistatud või muid teid pidi emmpeekolmestatud, aga ühte pean mina ütlema, et see äranägemata tore kuulamine on nüri viseerimisetöö taustaks.

"Sss...ssaa sarviline saatan!"

"Küll te näete selle masinaga võib kasvõi Austraaaljassse purjetada! Kurrrat! Mul on sellest kõrini! Küll te näete ma kohe purjetan õhu sisse, pakin majakraami ja põrutan kuu peale!"

Saalomon:
"Nii tihti vaikseil öil ma istun salamõtteis,
mu väike tuba suuri saladusi täis,
ma mõtlen imelisi inimlikke mõtteid,
miks põleb küünal, soolasilk miks nukker näib.

Ja tasatasa magus nukrus poeb mu põue
ja tundmus imeline valdab mind,
ma olen inimene, kes üksi astub õue
maailma tunnetuseks avat' minu hing...
/.../
nad ütlevad per aspera ad astra,
kuid mulle tundub, see ei ole päris nii.
mu astra läbi aspera on ikka astra
ja teiste asperad ei loe siin midagi..."

Ja nii edasi. SUPER!

Silentium!

Muljeid esimestest päevadest:

Vaikus. Taustamüra puudub. Zero. Nada. Nichts. Magama jäädes hakkas häirima kella tiksumine. See oli ainuke heli, mis oli. Karu uulitsa aknad olid Tuukri tänava poole ja seal käis pidev liiklus, sadamast tulevad rekkad, Statoili kliendid ja muu sodi. Nüüd elad nigu metsas.

Vanniga ilusa vannitoa omamine on ikka täitsa teine tera, kui improviseeritud dushikabiin koridoris. Nüüd alles saabub puhtus ja hügieen! :)

Tööle lähen 13-16 minutiga. Varemalt 18-20.

Teele jääb Pagaripoiste saiapood.

Balti jaam, mis jääb tee peale, VEEL ei ole lahe. Mitmed sama kandi inimesed kiidavad, et see ongi selline äge ja lahe ja nigu teine maailm. Ma ei tea... sihitult uitlev narkomaan, end täislasknud eluheidik, juba hommikul totaal-jupaksis olev seltskond tulevasi eluheidikuid. Eks ta osa ühiskonnast ole, aga lahedaks ei saa ma seda mingist otsast pidada.

Tööstuse tänav on ekstreemselt kehva teekattega ja peale vihmast ilma pole mõtet isegi autojuhtide peale vihastada, kui vesi kõnniteele lahmab... teist trajektoori seal ei saagi valida.

Ettevaatust, auto!

Ma sain lõpuks oma auto müüdud. Nagu ühes kodusoetusteemas kirjutasin, on igasugu pangahaldurid väheke teises maailmas. Nagu ka nüüd. Ostja tahtis Hansa liisingusse võtta, mul oli Nordea. Tipptopp, pangad pidid omavahel ära klaarima. Asi pidi tehtud saama juba kolmapäeval, 26. märtsil. Andsin võtmed ja dokud kõik ära, viskasin viimse veekalkvel pilgu ja lahkusin.... tund hiljem oli auto tagasi minu käes, sest kaks liisingut läinud omavahel kiskuma mingite lepingu punktide pärast, mis nad ise omavahel koostanud on. Uuel omanikul polnud ka pointi autot enda käes hoida, kuna minu nimel veel ja mina volitada ei saa... Pangad kiskusid oma poolteist nädalat, kuni said lõpuks aru, et see on päris totter ja sooritasid tehingu ära.. kusjuures omavahel nad kisuvad edasi, lihtsalt tehti mingi erandkorras allkirjastamine.

Igatahes, uus omanik on tore inimene. Vähemalt sai ausasse perre antud. Müümise järel tekkis muidugi kohe tunne, et "polnud ju nii väike midagi" ja "ehh, ei olnud seal mingeid erilisi kulusid". Nagu ikka - mäletad ainult head. Pädev.

Teisalt sai siis nädalavahetusel kolitud. Olen alates 2003ndast aastast kolinud u. 8 korda: Tartu Malmi tn - > Tartu Tõnissoni tn - > Kuala Lumpur - > Viljandi Tartu tn - > Viljandi Roosi tn - Viljandi Pikk tn -> Tallinn Karu tn - > Tallinn Tööstuse tn. Viimane neist oli muidugi kõige põhjalikum. 2 päeva non-stop tööd. Puhtalt tassimine võttis iseenesest pool päeva. Ülejäänu kulus sortimisele, paigutamisele, koristamisele, mõtlemisele, paigutamisele, paigutamisele, ümberpaigutamisele, tagasipaigutamisele, suumaigutamisele ja edasipaigutamisele. Tänud siinkohal kõikidele vanematele ja sõpradele (Pauts, Argo, Kadri), kes oma oma nädalavahetust olid nõus meie heaks kulutama.

Saab õnneks rõõmuga tõdeda, et 2 päeva olid ka tulemuslikud. Elame sees ja nö. kastide hunnik, millega tegeleda veel tuleks on täiesti minimaalne ja pigem tingitud sellest, et täpselt ei tea, mis nendega teha. Suures plaanis on aga kõik tipptopp! Eks aegamööda hakkab selguma, mis veel teha vaja (eile öösel näiteks läks pesumasin mööda vannituba rändama - tarvis uurida, kas polnud hästi loodis või on miskit tuksis).

Tarvis ka naabritega suhtlema hakata ja teise maja inimestega, mis samal kinnistul. Mis ühistöid on plaanis, mis mõtted üldiselt liiguvad ja kas ka troppe hakkab silma. Eudne...siiani on kõik olnud mul üürikorterid ja aint maksa. Nüüd peab maksma aga veel ka peremehelikult asju korrashoidma ja otsuseid langetama. Error-error-errrrroorrrr...

Esmaspäeva puhul saab vähemalt kindel olla, harva ta eksib oma olemuses - sinine ja nõme.

PS! Kes plaanivad külla tulla - ükskõik mis ajal/ajastul - toalilli palume MITTE tuua. Mitte, et me neid põhimõtteliselt vihkaks, aga hetkel on lihtsam, kui rohelust vaadata aknast :).

Hey, Luigi!

Kuulake SEDA asja.. kõrvaklappidega! Kõvasti! Silmad kinni. Ei ole mingi ehmatuse asi. Lahe on. Aga taustaks ei ole mõtet kuulata. Ja just klapid on olulised, kõlaritest ei ole seda efekti. U. 4 minutit kestab.