Ait

Viljandi Pärimusmuusika Keskuse uue maja ehk Aida avamise kontsert oli lihtsalt nii hea, et püha manna, karju appi, sure maha ja muu selline. Võimas, mitmekülgne, grandioosne samas hubane. Ühesõnaga see oli kõike. Tarmo Noormaa mängimas üksinda Ukuaru valssi ja samas eelmises etteastes oli lava rahvast täis ja kanti ette Eesti Ballaadide neljas osa koos Tallinna Kammerorkestriga. Siis fragmente Kevadest Eri Klasi dirigeerimisel, siis Tuksami "Meil on elu keset metsa" jne jne.

Ja maja ise on ka apsaluutselt hunnitu. Küünilisemad võivad küsida, kas oli 67 milli eest seda vaja? Pensionärid surevad nälga ja sundüürnikud on sunnitud vanalinnas kortereid erastama 4000 krooni eest. Vajaduse üle võibki vaidlema jääda , aga iseenesest impressivne on see, et mis selle eest on valmis tehtud. Kui lahutada sellest summast maha tehnika ja mööbel jms, mis igasuguse ehituse (ehk siis kui oleks kuhugi põllupeale uue maja ehitanud ja mitte vana muinsust taastanud) puhul oleks kulund, siis ülejäägi eest on tehtud selline casa, et ela või ise.

Loomulikult ma ei ole objektiivne hindamaks, et kas see tõesti on vajalik - aga kõik, kes kahtlevad peaks kasvõi korra mõnest Aidas toimuvast kontserdist või koolitusest osa võtta ja siis oma hinnangu andma.

Või minge kohvikusse, mis seal maikuus avatakse. Anni Arro on kokk. Üldse - minge Viljandisse :)!

Mis on kodu, kus on kodu...

Alates eelmisest nädalast Kalamajas. Kolimine leiab aset märtsi jooksul aga põhimõtteliselt on kõik korras. Iiiiiimeline kenasti hoitud-restaureeritud kõrgete lagedega 4-toaline kompu. Sisehoovis, aiaga piiratud ning isegi muruplats ja põõsad on olemas. Ka kelder, kuhu kunagi saab sauna teha.

Mõned märksõnad, mida silmas pidada. Nagu sõber Tamkivi mainis, et kui hakkad pangaga asju ajama, siis kõige vähem närve kulutad, kui kohe algusest peale suhtud oma haldurisse kui pooletoobisesse. Sain selle õpetussõna hiljem, kui olin kõvasti närvirakke kulutanud. Võid üllatuda...aga vaevalt. Nad lihtsalt ei räägi ja ei mõtle samas keeles, kui meie. Neil on "ühishüpoteek, euribor, intress", mul on "kui palju maksab see või mitu krooni see". Tundub, et lause "selle eest peate maksa nii-ja-nii mitu krooni" tuleb nende huulilt sama raskelt kui "ma lähen lõikan endal vasaku jala küljest" Või siis minu oma ei olnud mitte kunagi kohanud kedagi, kes ei ole varem ühtegi maja/korterit/onni ostnud. Tähendab ma tõesti ei teadnud, et ostu-müügi tehingus, kkes täpselt mida teeb või nii. Seetõttu pidin taluma näägutavat notariassistenti (teate Minu Isa Oli Ausus Ise repsist, et "Millal maksad pangalaenu".."küsis nooootar naagutades, kohtutäitur kaagutades"), kes oskas olla veel viimasel hetkel niivõrd ebameeldiv, et ma olin valmis talle läbi telefoni kõrri kargama.

Olgu, tegelikult lõppes kõik ilusti ja me oleme offlerima rahul. Ainuke koht, mida vaatamas käisime ja kohe teadsime, et see on meie. Lisaboonusteks veel, et Tamkivid elavad 2 maja eemal pluss väga suur sõpruskond mõne tänava raadiuses.

Vanadus ei ole häbiasi

Käimas on "unusta-oma-enda-nimi-ka-ära" nädal. Ma olen kaks korda toidupoes käinud ja kaks korda unustanud maha kogu finantsi nii kaartide kui sularaha näol... tore on muidugi see, et mõlemal korral on poes olnud tuttav(ükskord korbikaaslane Suu ja teinekord peretuttav Krõõt. Tänud neile siinkohal), kes siis minu eest ära maksab, sest raha puudumine on avastatud alles peale seda, kui kogu mant on kassast läbi löödud. Rääkimata siis igasugu hajameelsus-pisiasjadest, mida on olnud terve pinu.

Oi mulle meeldib Nagistada

Ja seal on siis 3 viimase kuu pildid Tähepõld juniorist. Sadu ja sadu, nii et teid on hoiatatud. A teate, ta meeldib meile kohe niiväga :).

Stranger than Kindness

Käib TV3s sellise nimega film. Eestikeeli "Usaldus". Natuke nagu noortefilm, natuke nagu suurtefilm, natuke nagu kirjade järgi komöödia...ja väga palju kohutav kräpp.
Ei ole naljakas, ei ole dokumentaalne, ei ole kämp. Mis nad on püüdnud näidata.. kultuuride erinevusi? Noorte erinevusi? Ja olematu tempo..mis muidugi ei üllata. Mighty Ducks 2 viiekümnekaheksandat korda oleks asjalikum ajaviide pühapäeval, kui eesti telekanalitest rääkida.

Koer sõi kodutöö ära...

..ja võtmed kaotasin ära ja buss ei tulnud ja lifti jäin kinni ja pea valutas ja nägin tänaval hulkuvat kobrast, keda püüdsin kinni saada ja matikaalule viia ja..ja.. ja ei ole jõudnud blogida.

Igatahes suured asjad on võibolla juhtumas. Püsige kanalil.

Seniks ajaviidet:

Sa teenid KUIpalju kuus??!?!


Teie sõber,

t.

Lollakas korporatiivne maailm

"Sellest ajast, kui USA telekanal NBC sai Inglise vastavalt asutuselt BBC õigused populaarse autoteemalise saate Top Gear oma versiooni väntamiseks, on ameeriklased olnud ametis atraktiivsete saatejuhtide otsimisega. Kuna BBC-st Clarkson, Hammond ja May uues versioonis kaasa lööma ei nõustunud, oldi NBC-s alguses üsna nõutud. Jaanuari lõpuks on mingile selgusele siiski jõutud ning kõigi eelduste kohaselt näeb uues seriaalis saatejuhina Jay Lenot ning talle sekundeerivat koomikut Jerry Seinfeldi."

Ja ei, teie lollakad Jay Leno ega Jerry Seinfeld EI päästa teid. Kui mul oleks NBC, siis ma boikoteeriks seda. Ja BBC'd kah (mis mul vist isegi on).

Tera

Teatavasti möödub maast asteroid, ja ühe kodaniku kommentaari antud loole:

Bruce kirjutas:

magada ei saand, öö läbi telefon helises, kopterid lendasid üle maja. ma ei viitsi enam puurida.

Vingvingving

I Am Legend
oli pettumus. Suur. Mis täpsemalt, ei sa ilma spoilerdamata rääkida. Aga no lõpp oli ikka nii "hallloooooo", et karju appi. Valisin veel, et kas Legend, Kuldne Kompass või Rahvuslik Aare..vaevalt teised kaks suuremad pettumused oleks olnud kuivõrd läksingi vaatama lihtsamat meelelahutust. Ei, ma ei pettunud Legendis, kuna see oleks über-deep olnud.

Ja Kristiine Keskuses pizzaurgas nimega Cili on urgas. Leedukate kett, kui ma ei eksi. Leivakorvist oleks võind lausa pilti teha. 4 äkast väikest kuivand leivatükki ja 4 samasugust saiatükki. Ja kui ma ütlen kuivand, siis seda ma mõtlengi. Kaardus servadega. Rõlge tümakas segab olengut ja pizza polnud ka midagi kiita. Lihtsalt, ärge minge.

Aasta on kenasti muidu alanud. Turbo-kõhugripp oli, kõigil ümbritsevatel on see olnud või hetkel käimas pluss muud viirused-haigused. Sellist murdu pole ma varem täheldanud oma ringkondades. Poiss õnneks peab vapralt vastu.

Tahtsin suuski osta, aga tegu on küll soetusega, mis vajab meeleolu ja selle tekkimiseks peab olema väljas lumi ja talv. Too yks nädal, kui oli, ma juba käisin nii ühes kui teises kohas kaemas. Ja siis tuli see sügis-kevad või kuidas seda nimetada ja koheselt tekkis tunne, et "mis suusad? miks? tobe. ". Maratoni-motivatsioon kaob ka ära, kui treeningkilomeetreid ennem ei saa. Niimoodi eelmise aasta aega ei paranda ju.

Tegelikult olen ma eluga rahul. Ülaltoodud vigisev toon on tingitud sellest, et sellise tooniga on toredam blogida :) Emo, rsk!

Väike pühadeküpsis

No jõulude puhul väike postitus. Kohe klikatav :)

Perfoormanss!

Fossett

Steve Fossett on mulje jätnud täpselt sellisest mehest, kes on valmis oma surma lavastama, et avalikuse eest kaduda. Miks? Kes seda teab. Võimalusi on mitmeid - et ehitada kuskil eralduses teadusjaama (vt. Ayn Rand "Atlas Shrugged" ), mis kehtiva maailmakorra kokkukukkumisel (6 "k" tähte :) ) aitaks uut ehitada. Võibolla läheb lihtsalt erakuks nagu kapten Nemo. Pole oluline. Lihtsalt, tema võib seda teha.

Jeremy Clarkson kirjutab Steve Fossettist (temalikult pika sissejuhatusega muidugi).

"...Oh, and he's climbed six of the world's seven highest mountains."

Windows screensaver

Teate seda juba Win95'st (võibolla ka 3.1 või vanemates) pärit ekraanikaitset, kus lendaks kui läbi tähtede. Seesama efekt, mis tekib öösel lumesajus autoga sõites. Novot. Eile oli aga sama efekti ma-ei-tea mitmekordne versioon, kui öösel kl 12 Tamsalust sõitma hakkasime (teadagi, et meite poiss ärkvel olles sõitmist ei tolereeri).

Mõnesaja meetriga oli aju pahempidi pööratud, vasak poolkera andis otsad ja parem kimas tervisevetele. Silmad lihtsalt ei registreerinud enam ei lund, teed, teeääri ega isegi mitte auto esiosa ära. Ainult yhtlased valged triibud. Nagu 400 km/h üle tee kimav tagajalgadel sebrakari. Soodustavaid faktoreid oli selleks mitu. Esiteks lumehelbed...ok, mis helbed, hiiglaslikud lärakad, mis tõenäoliselt helveste koolis väiksemaid helbeid räigelt kiusasid ja lõunasöögi raha ära võtsid. Need sadasid hordidena alla ... või oot.. sadamine on selline "lihvadi-lihvadi hõljun siin vaikselt ja näen välja nagu jõul"... eile oli rohkem nagu "aaaarrgghhhhhhh!...la liberté!" ning maa suhtes horisontaalselt, rooli tagant vaadatuna vasakult paremale. Kiirus oli mul kusjuures päris metsik 30 km/h. Üksi oleks võibolla veel paarsada meetrit sõitnud, aga olles vastutustundlik pereinimene pöörasin tagasi. Kusjuures oleksin napilt mööda pannud teeotsast, kust mõni hetk just tulin. Lihtsalt mitte kolbigi ei näinud.

Olgu, asjad autost maha laaditud, põnn julmal moel lahti riietatud ja magama säätud, mõtlesime, et mis nüüd siis. Et kui hommikul minna, siis jube vara peab sõitma, sest mõni, kuigi LV's, peab siiski tööle minema :). Aga siis jälle see, et kui Hr. Rasmus näiteks ei taha sõita? Vaadatud siis aknast välja ja... mis lumesadu? Kus? Mis? Mina?! Eeeii.... Selge ja klaar..nagu digi-ilm. Maa aint kröömike veel valgem kui enne. Lapsevanema õrn hing, aga karm meel, võttis poisi, riietas (hoolimata läbi une häälekast sõimlemisest), tassis asjad autosse ja nakstigi kell 2 olime Tallinnas. Talvemuinasjutt kuni Tln-Narva maanteeni. Sealt edasi tavaline pläga.

Neljapäeval vahetasin alfal esimesed alumised õõtshoovad ära ja parandusemees ütles, et "Hetkel on nüüd kõik korras ehk, et mitte ükski asi ei vaja vahetamist.."... olgu, fain!.. üks esimene udutuli on katki ja üks tagumine elektriaken ei tööta (aknamootor on Tartu-Janol olemas umbes tonni eest), aga need ei takista sõitu ja parandamata jätmine ei halvenda auto seisukorda. Ma lihtsalt ei viitsi hetkel sinna raha panna. Millega ma tahan siis öelda, et mul on tipp-topp korras auto. Ausalt.

Mõtelus

Paar korda on tõstatunud teema, et kas liigne avalikustamine netis võib kuidagi paha teha. Mitte oma pangakonto või koduse aadressi, aga näiteks lapse piltide (lisasin Nagisse uusi). Ma ei suuda küll välja mõelda, kuidas seda saaks halvasti kasutada. Aga väike paranoia hakkab juba tulema, et äkki peaks igale poole parooli panema ja valima. Nii igaks juhuks. Või?

Perifeeria

Käisin täna Maardus kummikuid ostmas. Mõned kilomeetrid Tallinnast, aga kuidagi kõhe. Isegi autoga. Poodi ja kohe minema. Nagu Sillamäe või Kunda. Tunned kuidas nurgataga luurivad kurjad pätisilmad, et su autolt antenn minema krudida või niisama tappa anda. Jiirum, kui ma kunagi seal elama peaks :S

Kommersh oli hirmus tore, aga väeti olen. Ei ole kätes enam seda rammu. Peale ametlikku osa läksin ametlikult magama. Ofkoors olid mõned õllid sees, aga kindlasti mitte niipalju, et see mind murdnud oleks. Ikka pigem unevõlg, mis tahes-tahtmata tekib seoses igaste armsate põnnidega.

Lemmikajaviide netis www.icanhascheezburger.com

"I no barf. I messy eater" :)

Jah., ma olen elus, aga plogivaim tuleb harva peale.

Elu õpetab

Ei tasu ära visata ühtegi post-it'it, kui pole kindel, et suvaline numbrite jada seal peal pole enam vajalik. Ei ole rõõm sorida 100 liitrises prügikotis, kus kogu asutuse mitme päeva prügi on sees, et leida ühte väikest kollast paberit. Leidsin? Muidugi, aga rõlge oli.

Mu automüügi-kampaaniast niipalju, et helistavad mingid idioodid ja pakuvad hinda, mis on, ma ütleks solvav. "Oo, hei, kuulge, teil on maja müüa internetis jah? See 5,8 milline, Viimsis.. ma pakuks 1,5 milli või vahetusvariant 1-toalise vastu Märjamaal".. midagi sellist. Ühele lausa kirjutasin vastu, mida ta pakutud summa eest omale osta võib. Lingid auto24'st ja puha.

Kommersile.