Don't Panic

Kaks napakat

2010-10-28T05:22:00.000-07:00

Laps salvestab omale pidevalt mingit suvalist infot, onju, et seda siis edaspidi kasutada. Multikad, pealtkuuldud vestlused jms. Ja kui ta kraamib oma mälupangast välja sobival hetkel täiesti sobiva avalduse, siis on vanemad rõõmsalt rõngas. Et mitte öelda põrandal ägisemas, teine käsi juba arvutil, et seda kohe FB's jagada :).

Kujutage ette, eksju, et üks lapsevanem toimetab midagi vannitoas, koristab ja kraamib. Teine jällegi köögis, sest meil on ometigi kaasaegne peremudel, kus tööd ei ole jaotatud traditsiooniliste soorollide järgi. Pole harvad hetked, kus mina heelgedan ja tema võtab suruõhuhaamriga betoonpõrandat üles, miks lahterdada onju... okei, okei, liialdan...mitte suruõhuhaamriga.

Ösnaga ja siis on Väike Mees keset koridori, esitamas korduvalt palveid teemal tema mänguga liitumine või muu taoline, tema jaoks ülioluline, meie jaoks võibolla natuke sekundaarne teema. Kasutuses on kindlasti vanemlikult nii sagedalt kasutatavad "Jajah, kohe-kohe, oota, ma lõpetan siin ära, siis..." jms. Kannatus on Väiksel Mehel ilmselt katkemas...

Ja siis on kostab koridorist väga vali kandev paus (jah, ka pausi võib mõnikord kuulda) ja seejärel "Mhm..ma ei saanud aru, et ma räägin kahe napakaga..." (r'ide asemel midagi r'i ja l'i vahepealset, mina ei oska seda tähemärgistada, las olla siis pigem r.)...

Puhas kuld!

Pulmamäng

2010-10-22T01:25:00.000-07:00

Pealkiri tõotab midagi konkureerivat Fred Jüssi kirjutistele, kus kasutatakse tegelasi nagu tedred või metsised. Ornitoloogiahuvilisi ootab pettumus, ma kirjutan hoopis sotsiaalmeedia paradigmadest ja diskursustest. Vist. Ma võin need kaks omavahel sassi ajada ka.

Sõnaga, et mingil ajahetkel, tähistagem seda X'ga, jõudis minuni info, et Estravel tahab kangesti kahte noort inimest saata Seišellidele abielluma. Saada ainult tutvustav jutt ja vali kuupäevad välja. Kuna sai suvel suurem, mitmetasandiline kosjaskäik ette võetud, siis osutusime sihtgrupiks. Ja kuna külm ja rõlge sügis vahtis õelal ilmel aknast sisse, siis peale mõningat kaalumist leidsime, et olgu. Me võime sõita küll, kui niimoodi peale käiakse.

Siis saime finaali. Plaanitud kolme finalisti asemel oli suure osalushuvi tõttu suures lõpuspektaalis paare kuus. Kuidagi närviliseks hakkas juba siis minema. Sest ma tahtsin võita. Üldiselt olen rohkem selline, et sõpradega vutti tagudes mul silmad verd täis ei valgu, et tingimata on vaja võita, võimalik verepulm ja osaline paralüüs või mitte. Rohkem nagu sport trenni mõttes. Selle mängu puhul hakkas aga mingi hormoon või muu peen jubin mu tavalist "ääh, misvahet seal on, peaasi, et lõbus oleks" nägemust pärssima.

Estravel andis meile fotograafi ja algandmed - tund aega, ise töötate kompositsiooni välja, ise valite pärast pildid, ise panete allkirjad. Pfff... Aega ettevalmistuseks u. päev. Kiired konsultatsioonid erinevate oma ala spetsialistidega (täname, Arno ja Monika!) ja olime valmis. Eesmärgiks kindlasti mitte minna stuudiosse vaid õue. Aga kuna aega oli tund, mis õues pildistamise puhul tähendas ka fotograafi transat, siis pidime leidma võimalikult ilusa koha stuudio lähedal.

Ohverdasime põdra, viisime täiskuuneljapäeval teeristile ümbriku kinkekaardiga ja tagasime sellega ideaalse sügisilma. Pildistamiskohaks sai valitud niivõrd vastuoluline koht nagu Siselinna kalmistu, jajah, just seesama, kus Aljoša nelke ootab. No mitte päris kalmistu vaid selle välisperimeeter.

Pildistamine ise oli kiire, konkreetne ja peaaegu surmav. Abiks võeti kalmistul lehti riisuv noormees, kes pandi valgust peegeldama.. "No kuule, kas tüdruku näol on vari?! No vot, tubli..vohhvohh hoia nii!" Kõigepealt kiitused fotograafile. Sellise entusiasmiga klõpsis ja kiitis meid(ja valgustajat), et ma mõtlesin tõsiselt jätta kogu eesti rahva kultuuriline edendamine sinnapaika ning võtta sisse oma väljateenitud koht Võugis või mõnes muus olulisi maailmaasju vahendavas väljaandes.

Sain oma vähesest motiveeritusest modellimaailma suhtes aru siis, kui me olime esitanud soovi, teha pilt puu otsas, saanud fotograafi heakskiidu ja... juhendid, et me võiksime istuda oksal mis asus umbes 100 meetri kõrgusel, omas 0 ühikut kinnihoidmiskohti ja oli üldiselt sellise näoga, et sealt saaks superfoto!..mida hiljem meie järelhüüdes kauni illustratsioonina kasutada. Valisime midagi turvalisemat allpool ja olime ise päris rahul. 5 meetri kõrgusel kahekesi ühte toetuspunkti jagada oli kordades turvalisem, kui see teine variant. Aga siiski, kas ma juba ütlesin, et fotograaf Kristiina Männik oli superluks (www.fotopisik.ee)!

Saime pildid kätte ja olime kohe järjekordse takistuse ees. Pilte oli 25, avaldamisele kuulus 3. Tehke omad arvutused. Mida võtta, mida jätta. Valisime ja konsulteerisime miljonite fännidega umbes öösel kolmeni. Ma tean, ma tean.. törts gei, aga olulise asja nimel.

No ja siis tuli esmaspäev 11. oktoober, kui see võistlus käima läks. SEE (kliki sõnal "SEE") oli võistluslehekülg. Näha said osalejaid, nende pilte ja tutvustusi kõik, hääletada said vaid Facebooki kontot omavad inimesed. Meil ei olnud kavas nädal otsa närveldada ja kaasa elada. Minu nägemus oli, et kuna Estravelil on fänne FB's niigi 23 000, siis isegi kui kolmandik neist viitsib minna oma lemmikpaari valima, ei ole mul vahet, kas lasen oma emal Facebooki teha või korraldan avaliku kõnekoosoleku teemal "Tahan sooja!".

Jah, ja kunagi ma arvasin ka näiteks, et Tallinnasse mina küll ei koli.

Kuskil kolmapäeval hakkas tunduma, et ongi täiesti reaalne see asi ära võita. Hääli tuli jõudsalt, lähemad sõbrad aitasid ka infot levitada ja kõik tiksus mõnusas rütmis. Aga koguaeg tuli sama jõudsas tempos järgi paar Marlen ja Kaido, kes ühel hetkel ka 30 häälega meist möödusid. Tuhat häält oli mõlemal siis juba koos. Ja see oli murdepunkt. See oli hetk, kus kogu konkurss hakkas lumepallina veerema, oma elu elama ning iga finishini lähenev minut viis korraliku konteinerlaeva jagu närvirakke utiliseerimisele.

Facebook, saatana tööriist, otsustas kohe alguses, nii põnevuse mõttes, Ave ära blokkida. "Noor daam, spämmikest levitame jah, anname siin linkidele tubli talgut, jah? Lõpp. Aitab. Nüüd mõtled oma tegude üle järgi.. paar tundi kuni paar päeva". Milline pedagoogiline lähenemine. Blokaad kestis paar päeva, kuniks omavahel ära lepiti.

Edasi hakkas toimuma FB-põhine iseregulatsioon, kus meie osa oli valdavalt häälte jälgimine ja täiesti uute kontaktide informeerimine sellest toredast võistlusest. Sõbrad kutsusid meie poolt hääletama oma sõpru. Nende sõbrad oma sõpru. Ja mille nimel? Selleks, et meie saaksime minna Seišellidele abielluma. Ei kogutud toetust kodututele loomadele, ei haiglale kilesusside ostmiseks. Kraistseiks, ma ei lubanud isegi iPad'i välja loosida! Hääli aina tuli. Aga tuli ka konkurentidele.

Kuskil laupäevaks oli seis juba selline, et umbes 7ndatest allikatest, kes on kahtlemata jummala toredad inimesed, aga täiesti võõrad, tuli infot, et nad juba hääletasid ja saatsid lingi edasi ka oma sõpradele. Ma rõhutan seda korduvalt, et me olime iga sellise teate peale nõrkemiseni liigutatud, aga MIKS te seda tegite? :).

Mõneti oli tegu juba hasartmänguga. Kõik jälgisid seisu ja kui näiteks kuskil tugevalt üle 2000 hääle juures langes vahe korraks 70ne hääleni, oli näha, et sõbrad lükkasid sisse 9nda käigu ja tuli uus laine hääli, mis vedas edumaa tundide jooksul jälle 180ni. Lihtsalt seetõttu, et kriitiline arv inimesi jälgis pidevalt seisu ja tegeles.

Ja, vannun käsi Douglas Adamsil, et enamus tegid seda enda entusiasmist ja soovist ning kampaaniakontorit meil avatud ei olnud. Mõnel õhtul istusime küll seltskonnas, kus siis sõbrad, seisu jälgides, võtsid jälle ühendust kellegagi, kes võttis ühendust järgmisega...

Endal oli nädala teiselpoolel närv nagu politseikoeral. Kord lasin endale telefoni tuua tünnisauna, et kontrollida, ega ei ole konkurendid vahepeal leidnud häältepada. See oli karm aeg. Süüa polnud, korter kütmata, tuul ulumas tühjades tubades. Ainuke sooja ja valguseallikas olid helendavad arvutiekraanid. No..peaaegu nii oligi. Esines ka kordi, kui samal põhjusel kadus uni kell 6 hommikul ja ei tulnud tagasi enne, kui olin teinud kindlaks, et öösel pole kuskile mõni oluline hääl kadunud.

Eesti ei olnud selle mängu puhul mingiks piiriks, hoolimata sellest, et osalejate tutvustused olid haljas emakeeles. Pilt oli ju ka. Igatahes liikus info kiirelt piiritaha ja tulemuseks oli see, et statistilise lugeri abil tuvastati hiljem (see ei ole absoluutne tõde, kuna IT on imeline maailm ja sageli võivad olla asjad teisiti, kui tundub..Matrix, teate küll), et meid puudutavat lehekülge külastati 72'st eri riigist 5'lt mandrilt :). Ühe külastusega esinesid näiteks Venezuela, Pakistan, Nepal, Jordaania, Man'i saar, Ghana, Liibüa, Tšiili, Hiina (seal ju FB keelatud, keegi parteist järelikult :) jpm... kiirelt tabelit sirvides toon huvitavamatest välja, et Araabia Ühendemiraatidest on käidud 2, Bahreinist on käidud 3 korda, Kasahstanist 2, Gruusiast 5, Maltalt 8, Kanadast 30, Austraaliast 68, Taanist 106, Inglismaalt 168, Soomest 346 ja Eestist 13800... see on siis unikaalseid lehekülastusi, mitte hääletajaid.

Kanadas olid tublid võistlusetutvustajad mu ligi 70 aastased sugulased, kes läksid lõpuks väga hasarti ja tõid meile tublisti hääli, kuigi neile sai info saadetud rohkem info korras, et vot mis toredaid asju Eestis tehakse. Taanis rokkis mu täditütar Mari, kellel, ma arvan, ei ole enam sõpru, sest ta tüütas nad viimseni selle mänguga ära. Inglismaal on mul hetkel õde, kes ma ei tea, kuidas oma tutvusringkonnaga nüüd läbi saab. Austraaliasse lähevad eriti suured tänud Mihklile ja Marilinile, kes lisaks muule, pidasid seisul silma peal siis, kui meie paar tundi öösel magasime.

Neid sugulasi-sõpru, kes oma east, vaadetest või muust tulenevalt, ei olnud siiani FB kontot teinud aga nüüd tegid, oli ka igavene suur hulk. Mõni neist kasutab siiani.

Olgu. Ja siis tuli esmaspäev. Ärkamise hetkest lajatas ärevus otse kuhugi pankrease ja päikesepõimiku vahelisse alasse. Hing oli kinni. Pulss tuksus rumbarütmis. Seis oli veel meie kasuks. Vedasin ennast kuidagi läbi ärevusehägu tööle. Kolleegid olid ka ärevuses, ikkagi terve nädal kaasa elanud- ja aidanud. Sarnane "ma olen küll elus aga kohe vist natuke enam ei ole ka" tunne oli kuni umbes 13:54'ni. Siis hakkas vaikselt koitma, et see eduseis, mis meil on, ei muutu... Esimene emotsioon? Rõõm, puhas rõõm...selle üle, et ma ei pea õhtul enam seisu jälgima, arvutama ja ootama. Seejärel rõõm võidu ja eesootava päikesepõletuse üle! Kuna töökoht on umbes 2 minuti kaugusel Estraveli kontorist, kimasin kohe sinna, et saada kinnitust. Kinnitus tuli, shampuse, õnnitluste ja igavesti hea tordi näol.

Palun, korralik case-study kõikidele sotsiaalmeedia uurijatele. Mis on need teemad ja mängud ja võistlused, mis käivitavad FB's sellise ahela, mis levib üle kogu maailma, toob osalejatele 3552 häält (omades ise FB's kahepeale kokku vähem kui 600 kontakti) ja täidab tuhanded seinad postitustega "Hääletage ja saatke noored pulmareisile!" või "Vote forAve&Tarmo and send them to Seychelles" või "I have no idea what it is but it looks cool so vote. And this is no spam. Seriously. No, really. I am sure. Oh, crap.. I just got blocked"....

Ma vabandan, kui ma kellegi välja jätan. See on ainult siis närvidest või kehvast mälust, mitte, et ma ei hindaks teie panust, aga espetsiaalselt suured tänud (kasutan eesnimesid, kuigi omavahelises vestluses kasutame sageli teisi kutsungeid, aga internet, jäägem siiski anonüümseteks :P) Katile, Annikale, Kristole, Evele, Aadule, Ardole, Anderole, Marilinile ja Mihklile, Arnole, Monikale, Tanelile, Marile, , Tiinale, Enole, Kristiinale, Tiidule, Liisile, Urmasele, Yvelinile, Kätlinile, Alexandrosele, Tiiule, Frangile, Ailile, Kalevile, Kaisale, Taavile, Märdile, Merlele, Kristale, Kajale, Tellele.. ja veel teistele ka!!! Ja konkurente Marlenit ja Kaidot ka muidugi täname! Korralik võistlus ikka.

Sõidame kunagi 2011 esimese kolme kuu jooksul. Pole paika veel pannud.

Vot, selline lugu oli. Palju võiks veel kirjutada, aga ma hakkaks ennast kordama siis juba. Oli võimas kogemus, natuke on tunne, et millega me sellise toetuse ära teenisime.

Tänan, et viitsisid lõpuni lugeda! :)

2010-03-12T01:17:00.000-08:00

Käisin Alice'it vaatamas. Oli ka. ei vaimustanud aga ei seganud ka. Kena vaade.
Aga polnud üllatuslikult subtiitreid. Olen veits üle keskmise inglisvõimeline, aga Teelaudkond jäi kohati arusaamatuks ja veel mõned asjad. Ösnaga, oleks võinud olla subtiitrid. Saatsin järelpäringu. Vastus:

Filmi „Alice Imedemaa“ puhul kaalusime enne filmi väljatulekut põhjalikult, kas tuua kinodesse lisaks filmi dubleeritud versioonile ka ingliskeelne variant ning kui jah, siis kas 3D-formaadis (ning ilma subtiitriteta) või 35-formaadisel filmilindil ent subtitreeritud kujul. Otsustasime ingliskeelse 3D kasuks kuna sellisel juhul ei pea filmi originaalkeeles vaadata soovijad kaotama terakesti filmi visuaalsest poolest. Põhjus, miks 3D-koopial subtiitreid pole, on aga üsna proosaline – 3D-filmide subtitreerimine on erakordselt kallis protseduur, mis pole võrreldav 35-mm filmilindi subtitreerimisega. Samas näitavad meie pikaajalised kogemused, et lõviosa Alice’i-taoliste koguperefilmide vaatajatest eelistavad filmi emakeelset varianti kuna filmi külastatakse koos lastega. Ingliskeelsete filmikoopiate vaatajate arv jääb enamasti aga sedavõrd napiks (1% vaatajate üldarvust), et koopia subtitreerimine ei tasu end lihtsalt ära.

Sestap otsustasime teha Coca-Cola Plaza puhul kompromissi ja tuua film välja kolmes keeles – igaüks saab ise valida, kas vaatab seda eesti, vene või inglise keeles, kuid kõik seansid on 3D-formaadis, et filmist võimalikult ehedat elamust saada! Tõlketa filmi linastamiseks oleme saanud ka Keeleametilt eriloa. Sellekohane info on seansside juures kirjas ja eriti hästi on see näha WEBi ostul.

Nojah siis. Kui üritasin seda juttu Facebooki kopida, tuli FB'tl tead

"Your status update is too long. The maximum status length is 420 characters, but it is 1337 characters long." - a see on juba nohikuhuumor.

Sajaga kirjutan alla.

2010-03-08T06:12:00.000-08:00

Mõmmi läheb ema juurde ja küsib: ema, kas ma ikka olen jääkaru? Ema vastu, et pojakene, mis sul mõttes on.. Muidugi oled jääkaru!
Pojakesel ei anna süda rahu, läheb isa juurde: isa, ütle ausalt, kas ma ikka päriselt olen jääkaru? Isa vastu, et pojakene - kust sellised rumalad mõtted. Muidugi oled sa jääkaru!
Mõmmil ikka kripeldab, läheb ka vanaema juurde: vanaema, sina oled meie peres kõige targem, ütle ausalt, kas ma ikka olen jääkaru? Vanaema kostab, et kulla laps, mis sinuga juhtunud on.. No kes sa veel olla saad, kui mitte jääkaru! Muidugi oled, meie kallis jääkarulaps!
Karu veel vanaisa juurde: vanaisa, sinul alati otsene ütlemine, ütle nüüd, kas ma olen ikkagi päris jääkaru? Kohe puhas jääkaru? Vanaisa muigab - noh, lapsekene.. mis sa ise arvad? Loomulikult oled sa kõige ehtsam jääkaru!!!
Mõmmi mõtleb veidi, hõõrub käppasid vastu külge ja ütleb nukralt: aga miks mul siis nii kuradi külm on kogu aeg?!

sry, Kristiina, et ei midagi uut :).

Ville och Rulle

2010-02-25T07:06:00.000-08:00

Täitsa mõnus, kuidas blogitav materjal mõnikord sinu eest valmis tehakse. Täna oli raadios uudiste lõpus selline teade, et mingist hooldekodust panid putku kaks töötut meest. Tõenäoliselt plaaniga välismaale minna õnne otsima. Nimed Toomas Pajuviidik ja Renee Ridal andsid õige noodi ette. Ja kui järgnes, et Pajuviidik on meeter kuuskümmend kolm ja jässaka kehaehitusega ning Renee Ridal on meeter kaheksakümmend ja kõhna kehaehitusega, siis oli pilt ees. Kõige klassikalisem tohmanitest pätipaar Lindgreni või mõne muu teosest. Mahe.

Poiss on setu

2010-02-05T07:11:00.000-08:00

Kui noorperemeest unes natukene segada, no näiteks autost tuppa viia või diivanilt voodisse, siis sageli on tulemuseks mingi reaktsioon lühilausete näol "Kus mõmmipabi on" või "Ei taha teise puppa", silmi avamata ja rohkem nagu automaatselt, ärkamata.....

Mõned hääd päevad tagasi oli aga nii, et 'ärra lõi silmad lahti ja tegi "Ai tshuka-tsuka-tsuka-tsuka oo-eeelidi-lalllaaaa"... nagu SEE siin ainult parema kvaliteediga, ja magas edasi.

Don't Panic

2010-02-05T03:03:00.000-08:00

Juhilubade saamise eeldus on lisaks eksamite pähetuupimisele Ka üldine võimekus. Intellektuaalne näiteks. Elementaarne mõttetegevuse jada, mida peaks toetama loogika. Muidu on jama lugu, kui 2 tonni metalli ja plastikut liigub kiirusel 100 km/h aga juht on selline, et tuled põlevad, aga kodus ei ole kahjuks kedagi.

Nüüd on siis ülemaailmne paanika, millekõrval seagripp on nohu ja tuumarelvad on ilutulestik - uuematel Toyotadel on gaasipedaali süsteem natukene kehvasti tehtud ja see põhjustab paari väiksema riigi jagu rahva piinarikast surma. Ja kusjuures varsti põhjustabki, kui ülemaailmne kampaania Toyota pankrotti ajab.

Mis keiss siis on? Toyotal on insernerid natuke käkkinud ja eksisteerib väike võimalus, et gaasijala tõstmisel ei tõuse gaasipedaal hästi üles. Olgu. see on tõesti loll olukord ja Toyota kutsub tagasi ligi 4 miljonit autot, millel teeninduses see viga parandatakse. Mina isiklikult, kui mul oleks Toyota, istuks sama rahuliku meelega rooli, kui ma seda tegin eile ja üleeile. Sest samaväärne on võimalus, et näiteks 15 aastat vanal autol murdub ära piduripedaal, või ütleb üles roolisüsteem. Ühesõnaga, sa jääd roolisolles kõrvalvaatajaks.

Natuke fakte ka.

Toyota puhul on aga see, et kui sul gaas ei tule maha, siis on sul veel selline luksusvidin nagu pidur. Proovige vajutada põhja pidur ja siis gaas. Kas auto liigub? Mitte eriti, korralike pidurite korral ei tohiks üldse liikuda vaid sureb välja. Siis on veel võti, mis jätab auto seisma (ärge süütelukust välja tõmmake :) muidu lukustub rool). Ja manuaalkastiga autodel on ka sidur, mille abil saab käikudega pidurdada... Ühesõnaga, kui see õnnelik, kelle gaasipedaal peaks tõrkuma, viskab seepeale käed silmadele ja hakkab issameiet lugema, ei peaks nagunii kaua liikluses vastu. USAs oli ka keiss, kus inimene helistas 911 ja kurtis muret, et gaas on peal. Sul on aega helistada, aga pidurdada ei saa?

Aga nüüd on asi aetud niikaugele, et Euroopa Liidu tasandil ütlevad kõrged juhid, et ärge sõitke Toyotaga, USA's tehakse kampaaniaid, et ostke USA autosid, need ei tõrgu... Geniaalne. Tagasikutsumisi on enamustel automarkidel olnud. Aga lõpuks tabas keegi ära kuidas üks maailma suurim autofirma sellega põhja lasta. Või vähemalt seda proovida. Nii kõrgel tasandil käivad asjad ikka ägedalt.

Kes kedi kõdikõdi

2010-01-24T23:42:00.001-08:00

Ühenda vasakus tulbas olev sõna samatähendusliku sõnaga paremas.

Natuniinu Lepatriinu
Noge-noget Ketshup
Kakalatt Päkapikk
Esimili Mesilane

igin

2010-01-11T01:43:00.000-08:00

Haa, õige, siit tuleb igin, aga selline, mis on igin igisemise üle. Ehk siis kaks miinust teevad plussi? Aga lühidalt, sest ma olen vähese jutuga mees.

Muuseas on teksti ülelugedes deja vu tunne, et ma olen sel teemal kunagi kraaksunud, aga ei viitsi otsida. Järelikult pole siis mõjunud :).

Miskipärast sai korraks mõõt täis rubriigist "eesti sitt liikluskultuur", "eesti rõve poliitkultuur", "eesti haige kaubandusvõrk" jne jne. Ühesõnaga kokkuvõtlikult teema, et "mul on häbi eestlane olla". Millega siis lugupeetavad ka võrdlevad meid? Või mis alustel?

Ühtäkki tundub, et meil on tõeline võsa, kus autojuhid on ibarad mõrtsukad, kes veavad skoori-täkkeid armatuuri hiljuti allaaetud vanamuti prillisangaga ning kogu reeglistik on pigem soovituslik ja laiendab võimalusi käru keerata. "Ohhooo, milline maitsekas ringtee, aga huinjaa, ma tulin just Inglismaalt, driftin selle vastassuunas läbi..." või "vasakpööre on keelatud? oot, kusse Põhiseadus oligi, et meil on siin isiku ja muud vabadused, kerige... kussa raisk tuled, näed ma pööran siin!".

Teema ei ole ka selles KAS meie poliitika on rõlge. Loomulikult on kohati päris wtf!?, aga kas mujal on parem? Rootsi? Kanada? Boliivia? Mida hing ihkab?

Piirid on lahti, kellele tundub, et mujal on tõesti parem, andku minna. Maailma tuleb ikka vaadata. Pigem on see arendav. Ja ega siis ei tähenda, et leppima peab. Lolluse ja troplus vulgarisega tuleb igaljuhul võidelda, aga aitab sellest, et kuidas just siin on kõige kehvem ja mujal on 1000 aastased pudrumäed. See, kui käiakse kahenädalasel Norra-tripil ja ei nähta ühtegi lollakad möödasõitu, ei tähenda, et seal ei tehtagi neid. Mina pole eestis ka mitu kuud näinud ühtegi ohtlikku olukorda, kuigi sõidan keskmiselt 2500 km kuus.

Põhimõtteliselt oli arusaadav? Mujal ei ole parem. Võibolla on odav pents, aga siis jälle pole tööd. Või on tasuv töö, aga loodusel pole ei ilu ega pikkust. Kuskil on soe ja mõnus ja riideid pole vajagi, autosid pole välja mõeldudki, aga riiki juhib türann, kes riigipühadel vitsutab priskemad dissidendid hommikueineks. Und so weiter.

Eelpooltoodu ei ole ühegi konkreetse juhtumi või sõnavõtu kohta, vaid kogunenud pikema aja jooksul.

Tegelt on lust, käisin Kõrvemaal suusamatkal. Kannad hõõrus puruks, aga ilgelt lahe oli :)!

Damonna

2009-09-17T00:39:00.000-07:00

Pealkiri iseenesest, eksju, on hilarioosne...

Tegelikult on nii, et kui kunagi tuli uudis, et Madonna tuleb Eestisse ja see ja see kell hakatakse pileteid müüma, miljon krooni tükk, siis ma praalisin kõigile, kes viitsisid ja ka ei viitsinud kuulata, et HAAH.. ma ei läheks sinna tasuta ka mitte. Poosi värk. Ja see värk, et mainit' proua muusika minujaoks tõepoolest tapeet on.

AGA, siis ma läksin Folgile (mis oli taaskord ägedaim üle aegade ja seetõttu eraldi postitust ei vaja), kus mulle esimesel õhtul pakuti välja võimalust minna Madonna kontsertile... tööle... raha eest. Selle kohta ma ei olnud praalinud midagi ja seetõttu võisin, pea uhkelt püsti, selle pakkumise vastu võtta. Madonna raha kõlbab mulle küll. Eks ma olen ju loomult härra Maurus.

Reaalselt hüppasin ma vette väga sügavas kohas täiesti avastamata planeedil. Planeedil täis Red Bulli.

Ettevalmistusaega põhimõtteliselt ei olnud ja pühapäeval, 2. augustil, kaks päeva enne kontserti, istusin ma Lauluväljakul uhke tiitliga Production Chief Runner. Püüdsin siis jõudumööda läbi närida mõnest e-mailist, mis mulle oli saadetud ja saada sabast kinni mõnel suurema kogemusega inimesel, et küsida nõu või kaks. Ja Red Bulli jõin ka.

Ahjaa, mis mu ülesanne oli? Ütleme nii, et kohapeal välisinimlogistika koordineerimine. Ehk siis Madonna produktsioonitiimi (kuna tegu oli suhteliselt ingliskeelekeskse asjaga, siis kasutan julgelt anglitsisme ja keeleväärandeid. Vabandan keelepedede, mina ise kaasa arvatud, ees juba ette) kohalike transpordivajaduste rahuldamine.

Näiteks:

Ülesanne number 1: Peale tsarterlennu saabumist organiseerida lennujaama 1 veoauto pagasi jaoks ja 1 peen mikrobuss kunnidele. Kõik muu olla madonna produktsiooni (edaspidi MP) enda orgunnitud. Päev enne suhtlesin mitme MP inimesega eri riikidest, et algajana olla kindel, et nende soovidest aru sain. Kõik kinnitasid, et "yes, one truck and one minivan". Lihtne!

Käkk nr 1: Olles algaja, ei jaganud ma välja, et kui minuga suhtleb Management ja Production, siis on need kaks täiesti eri kehandit, kuigi kõik panid kõigi mailidele cc'd ja kõik nagu oleks rääkinud samast asjast ja kuna mõlemad kinnitasid, et vaja on ühte veokat, siis... teeb see kokku 2 veokat :). Noh, kuna nende lend hilines nagunii mingi 2 tundi ja nad olid ülekeskmise ärritunud, siis fakt, et veerandtunniga oli ka teine veokas kohal, rõõmustas neid vähe ja sain oma esimese koosa.

Käkk nr 2: oli seotud käkiga number 1, et samamoodi teadmata managemendi ja produktsiooni erisust, oli mul ühele kunnile jäänud privaatsõiduk eraldamata. Sain teise koosa.

Edasi läks lustilisemalt. Kogu see värk, mis toimus, oli lihtsalt liiiiga suur. Kogu see tiim tuleb kohale nagu lahing-grupp (sõjardid võivad täpsustada termineid). Paari tunniga on ülesseatud kogu staap, oma tehnika, köök jms. Mõned inimesed tulevad ainult päevaks, teevad oma "misiganes" töö ja sõidavad järgmisse kontsertiriiki. Siis hakkab tulema... 72 rekkat ja tuuribussi ...samal ajal püstitavad sajad inimesed lava ja tehnikat. Ja selliseid meeskondi on mitmeid..osad on puhkusel, osad võtavad eelmises kohas lava maha, teised panevad järgmises juba püsti. Ja siis on mingid keenjused, kes seda kõike haldavad. Tunnevad iga oma transa-lava-tehnikakutti nägu ja nimepidi, teavad täpselt, milliseid kutte, millisest hotellist ja mis kellaks on vaja kohale tuua. Organism. Masin. Tuur käib vist teist aastat juba.

Ja siis olen seal mina... ja mitte üldse väga halvas mõttes, aga nagu viirus või bakter, mis võib kogu süsteemi häirida. Ei, mitte halvata või rivist välja lüüa, nii tähtis roll mul seal polnud, aga ütleme väike palavik või kõhul..eeehh... ütleme, et nohu.

Need kaks päeva, 3. ja 4. august, olid lühidalt öeldes: lahedad, närvilised, lõbusad, huvitavad, põnevad, stressirikkad jne jne. Suurema osa ajast oli adrekas üle keskmise normi. Eesti poolne seltskond oli õnneks tasemel. Huumorit jätkus ja abi anti kah. Ja Red Bulli.

Rutiinsemate "we need a transportation from Radisson to venue @ 19 for mgmnt accountant, thanks" asjadele, oli ka suuremat väljakutset pakkuvaid :).Eriti sünks oli "mäkiringide orgunn". Crew'l oli täpselt teada, et öösel, kui kontsert läbi, siis on teatud kellaaegadel vaja nii ja nii palju asju EmmSii Doonaldist. Igas riigis sama asi. Standartmenüü vist.Ma ütlen, et masin. Päeval tehti tellimused ära ja maksti ära ja siis öösel oli vaja alates kl 22'st iga tunni aja tagant tuua vastav tellimus. Algus oli lihtne, aga pärast läks päris ärevaks, kuna rahvas ummistas ju koju minnes kogu kesklinna ja graafikuspüsimine oli päris piinarikas. 3 autot eri marsruute kasutades mäkktoomaldisse suundumas stiilis, kes esimesena jõuab, toob asjad ära. Nagu arvutimäng. Kõige suurem hilinemine oli 5 minutit. Greit saksess! Epic win jne. Kell 4 öösel mäkiring käis juba päris lihtsalt :). Võtsin Red Bulli.

Kontsert. Väga hea. Show oli väga hea. Muusika on ikka tapeet, aga kui sinna lisada piisav annus lasereid, strobosid, prosesid, välku, pauku, tantsu, liikuvaid lavasid jne jne, siis saab asjast asja. See oli show, see ei ole kontsertina mõeldudki, et lähed ja naudid laulu. Kuulsin kurtmist, et lood nii ära remiksitud ja pole üldse enam neeeeeed. Maksta 1000 krooni ja siis kuulata ühte daamet suurel laval ainult laulmas, taustalauljad hamedes õõtsumas? Mkmm, selleks on kontserdisaalid ja teistsugused esinejad. Või Madonna unplugged vms. Kui sul on plats 70 000 inimesega, lava suur nagu Lauluväljaku kaar, siis peab mürtsu saama. Püssi ja lava sündroom. Ja seda oli täie raha eest. Eriti kui Red Bulli jagub.

Nägin päeval soundchekki, kui proua lihtsalt laval tatsus ja tantsusamme tegi, ilma igasuguse muu asjata ja mõtlesin, et ahah... kui umbes nii õhtul ka on, siis palju õnne, inimesed. Aga üllatas, meeldivalt.

Lõppeks oli nii, et mingit suurt jama ei korraldanud ja üldiselt hakkas teisel päeval juba aimdus ka tekkima, et kes on kes ja mis on mis. Jah, nägin proua tütart ja noort kaaslast ka. Check. Peaasi, et Red Bulli oleks.

Väike pildimaterjal:

MMM - Man with Many Mögafons

No tahaks ju sinna ühe L tähe vahele joonistada!

Suurus loeb

2009-09-08T06:01:00.000-07:00

"Suur malev on parem kui väike malev! Lihtne!"

Rubriik, et ma olen ka mees ja teen ise remonti, algas kuskil suvel. Viskasime kokkuhoidlike inimestena välja ilgeltkoleda sektsioonkapi. Toas haigutas tühjus, kulunud kapitagune ja ii-gaa-vuss. Mõeldud-mõeldud. Raamatukogutoa (raamaturiiuli järgi) transformatsioon söögitoaks ILMA avatud köögi meetodita. Köök on köök ja tuba on tuba. Vot kui oleks tube nagu ÜLE.. noh nii 7-8-9, siis võibolla ampsaks köögile mõne ruutmeetri juurde. Aga heastpeast teha korralikust toast, kus saab ööbida külaline või mõni laps, köögilaiendus. Mkmm. Köök on teenendav ruum või äärmisel juhul koht, kus on hea viint visata. Selleks olemasolev ruum sobib. Me peame lugu heast söögist ja süüa on mõnus, aga selle valmimine ei ole sündmus omaette, mida peaks eksponeerima. See on vaid tee nauditava eineni. Ütleme, et võrdlus pole PÄRIS kohane, aga kuidas oleks avatud vannitoaga?

Lammutamine on remondi puhul lihtsaim asi. Tolmune, aga lihtne. Eelmineomanik-vanainimene tüüpi inimeste mitte väga ammune tapeet rebiti toore loomaliku jõuga maha...koos selle all paikneva soome papiga (mitte vaimulik), 10 ülejäänud tapeediga (alates aastast 1938). Igast tapeedist jätsin näidise alles. No küll armastati vanasti tumedaid toone.

Mööödunud nädalavahetuse veetsin linnas. Koos rendipunktist võetud lihvimismasinatega. Et teha põrandast Põrand. Mis valu oli inimestel värvida 72 kihti rõvedat õlivärvi, siis lüüa soome papp (mitte vaimulik) peale ja värvida uuesti üle? (oi kujutan ette, kuidas 20 aasta pärast keegi seal korteris vannub, et no mis imet tal oli vaja seda põrandat õlitada, kui laminaat oli juba leiutatud).

Laupäeval oli vaim valmis, keha tuli ka lõpuks järgi (sest reedel käisin puhvetis...korraks). Ehitasin toa tolmukindlaks, valmistasin tööfrondi ette, hingasin sügavalt sisse (läbi respiraatori)...ja lasin 15 minutiga ribadeks kaks kaasapandud lihvlinti. Profi oma, tavapoes ei ole, rendipunkt on suletud. Läksin Uue Maailma Festivalile Jääääääääääärt kuulama. Pühapäeval maadlesin muude asjadega, kõpitsesin üht seina, et krohvida oleks mõnus, vedasin malmradika sõbra abil autosse, et see siis kuskil liivapritsiga värvist puhastada. jne... lihvmasin, 300 krooni päev, seisis irvitades nurgas.

Esmaspäeva varahommikul läksin rendipunkti kaeblema, et ärrad-ärrad.. lindipurunemisest ei rääkinud te küll midagi (ausalt, ei olnud naelu, ei olnud muud jura). Ärrad noogutasid ja plaksutasid ja andsid uue masina. SUUREMA. Moar Powwwwwwa! Peale tööd ei raisanud aega rituaalidele. Tõmbasin jurakale hääled sisse ja tegin 5,5 tunniga kogu asja ära. 12m2, 3x. Tres superb! Iiiilus.

Ma arvan, et kuskil sügaval minus siiski on peidus ürgmees, kes suudab ise maja ehitada ja karu paljaste kätega surnuks kägistada. Aga hetkel veel on ta sügaval, kaevame edasi. Ega tuba ennast ise krohvi.

JA - kui sõita kaherealisel eraldusribaga teel (tln-trt kiirtee, tln-narva kiirtee), siis pimedal ajal, kui teel muu valgus puudub, ma sõidan täistuledega. Koguaeg. Kuigi mulle vilgutatakse. Vastutulijaid võivad mu tuled häirida, aga ei pimesta. Sest eraldusriba on niivõrd lai. AGA ma võidan tohutult valguses enda ees, mis võimaldab näha teeääri elik inimesi ja põtru või põtradega inimesi. Lihtsalt nii on - mind ei sega, kui teine lükkab kiusust ka täistuled peale. Nähtavus on igaljuhul parem. Lihtsalt teate siis, et ma olen üks neist värdjatest, kes teile võibolla vastu sõidab ja tulesid ümber ei lülita.

Massacre in Cauldron II: Return of the F-Lame

2009-05-27T13:56:00.000-07:00

Katel, ruum nr 127.

Hoolimata täna Katlas jäädvustatud hetkest, tulge ikka reedel Maikellukeste päevale! Kahtlemata tore ettevõte.

Men behaving badly

2009-05-08T01:21:00.000-07:00

Metsik värk. Võtsime 'ärraga kahekesi Viljandi tripi ette. Peale ausat tööpäeva lõppu massinasse ja nagu mu telenovelast kuuldud - "Kätes rool nii maanteel ma lendan...". Pole varem 'ärraga kahekesi nii tõsiselt asja ette võtnud. Kõik läks nagu õlitatult. 1h40min sõitu ei tekitanud temas õõva ega frustratsiooni, kohapeal oli nigut üks musterlaps, kontserti tahtis kah aegajalt kuulata ("onu la-laa, onu la-laa"). Õnneks oli lahtiste ustega seisukohtadega värk, seega sai käia edasitagasi. Super, ma ütlen. Eestimaa - siit me tuleme! Tagasitulles magas muidugi juba Viljandi linnapiiri sildi kohal.

Telenovela all pean silmas meie esmapilgul profaanliku segakoori tähelendu ETV hitt-saates Laululahing. Katsetuse mõttes ettevõetud osalus päädis finaaliga, kus kaotasime küll kindlalt aga see eest konkurentsitult. Siiski olime vähemasti samarõõmsad kui Tõrva tüdrukud, kes võitsid. Sest, olgem ausad. Me tahtsime võita, aga ma ei oleks tahtnud auhindu - plaadilindistust ja sõitu koorifestivalile Düsseldorfi. Seetõttu oli lõpptulemus igati õiglane. WAF sai rahva toetuse ja oli kvaliteedilt parim, Tõrvakad said väljateenitud võidu, ja meie?...

Meie saime PEO. Peale finaalsaadet toimus viimase aja parim rokenroll (jah, nagu mul neid rokenrolle oleks üldse viimasel ajal olnud :)). Laste- ja noortekoorid lahkusid erinevatel põhjustel ja jäi meie koor ja saatetiim ETV suurde stuudiosse. Tants, trall, laul, 24h kohvik Laine, korteripidu, päikesetõus, hommikune tramm. Superluks. Ja kõik seesama toimus ka peale poolfinaali võitu ühes puhvetis, kust ma Levikasse läksin ja sealt otse kl 6.40 rongiga maale sõitsin.

Sellist peorammu pole mul juba mõnda aega olnud. Alati on nii olnud, et kuskilt pealt keskööd tundub voodi olevat parim idee, tantsukints kah ei kihele, kuigi kuskil ajusopis vasardab, et nagunii läheb lõbusaks veel...

Krt, meenus praegu, et paar aega tagasi oli ka Tartus koolikokkutulek, mis lõppes alles varavalges Raidi köögilaua taga...eino pole vist kurta midagi.

Ma pean ütlema, et see kamp, kes seal kooris on, Kultuuripealinn 2011 nime all, aga sajalt eri elualalt, kes kõik kuidagi otsapidi kultuuripealinna projektiga seotud - 14 tunnised saatepäevad, kus majast kordagi välja ei pääse, 5 päeva nädalas proovid, pidev emailispämm, huumor ja lust. Väärt iga kulutatud minutit.

Ma ei tea, kaua need lingid üleval on, aga hetkel töötavad: SEE on laul millega meie koor valiti saatesse, meie finaalilaul , meie poolfinaali laul , meie eelvooru laul.

Kuna üks meie koori juhtivliikmetest ei kõnele eesti keelt emakeelena, siis tekkis tal kunagi küsimus, et mida tähendavad sõnad labrakas ja saunakas. Juuni keskel toimub meil sellesisuline case-study.

Ei kurat, elu on lill.

Ebigtuses käisin kah, aga sellest vast kunagi hiljem.

Du bist so heiss wie ein Vulkan

2009-05-04T07:38:00.001-07:00

Pilt on keskmisest rohkem klikatav.

Täiesti uus müügihitt

2009-02-17T03:19:00.000-08:00

Kõik, kes te olete eesti rokipeerude joomaülevaate läbinud (mina olen, meeldis ka kusjuures), aeg võtta kätte midagi täiesti uut, midagi täiesti enneolematut, ainult siin... ainult nüüd... eripakkumine ainult teile - Etnograafilised sõbad ja tekid: lühike õpetusraamat!

Hah, seda te ei osanud oodata. Kraamige aga kangasteljed välja, õlitage ära, pingutage, häälestage (ma ei tea täpselt, mida kõike kangasteljega teha annab...kas annab teda ümber oma telje pöörata näiteks?) ja kukkuge sõbu ja tekke vuhistama. Olgem ausad, sõbe ja tekke pole kunagi liiga palju, saati siis etnograafilisi. Minul on sõbisid juba tükki 3 valmis.

Häid lugemiselamusi igatahes :P

Statistikarõõm

2009-02-09T07:25:00.000-08:00

Tähendab aegajalt blogiv inimene ikka vaatab, et mis ta blogi statistika ka on. Palju külastusi jms. Aga kõige lõbusam on vaadata võtmesõnu, millega su blogini on jõutud. See pakub, ma tean, igale bloggerile lõputult lusti. See vist tähendab seda, et kui keegi on trükkinud otsingumootorisse mingi sõna või fraasi, siis kuidagipidi on see mootor soovitanud sinu blogi. On nii, jah? Eksige mind, kui ma parandan.

Igatahes palun. Kaks pärlit, millega on minuni jõutud:

"miks põleb küünal inimlikke mõtteid"

ja

"soolasilk nii nukker"

Ohooohhoo, mul selge on O.

2009-02-07T14:15:00.000-08:00

Tähendab, kuna meite poiss peab kaheselt lugema hakkama ja neljaselt kooli minema, et 15selt ülikooli pääseda, siis uurime juba praegu Karu aabitsa nimelist retro-teost. Mulle meeldib selle raamatu realistlik ja ilma ilustamata tegevustik. See, mu lapsed, ongi ELU! Toodud ära originaalkujul.

Herned

Jänku-Juss istus augu ääres. Ta sõi herneid.
"Anna mulle ka üks kaun!" palus Mõmmi. Tal oli suur herne isu.
"Hakkame üle augu hüppama," ütles Jänes. "Kes hüppab üle augu, saab kauna."
Enne hüppas jänes. Siuh! üle augu ja sauh! tagasi. Ta sai kaks kauna.
Nüüd hüppas Mõmmi. Auk oli lai.
Mõmmi võttis hoogu. Ta hüppas ja kukkus auku.
Äkki keegi haukus. Au-au-auh! Kõlas pauk. Jänku-Juss jooksis koju. Korv jäi maha.

Vahel kohe veab

2009-01-26T07:26:00.001-08:00

Jõuad eksju napilt midagi kommenteerida ehk naljatleda ehk äramärkida, kui seesama asi sõidab sulle õkva koduukse alla. Tutvuge mu eelmise postitusega ja nüüd siis selline asi:

Tanya Tagaq VILJANDIS... püha müristus. Minge siis palun kuulama. Tõsiselt. Vaevalt te midagi sellist lähiajal laval kohtate. Või kodus. Või metsas. Või kui, siis mingites unenägudes tüüpi nõiutud saar feat. klaasikillumäng feat inuiidi maksuamet feat rimeetilised kolevandid.

Üldiselt aga on taaskord, urraa-urraa, esmaspäev.

Valokuvia nykista

2009-01-21T01:47:00.000-08:00

Vanast oli hää komme oma reisupilte üles riputada , et kõik ikka näeksid neidsamu vaateid, mida guuglist leiab, ka minu fotoka läbi. Aga palun.

Pilte on mõnusalt vähe ja erandkorras ka kommentaarituna (kas see sõnavärd kõlab pigem nagu ilma kommentaarideta või pigem, et kommentaaridega? Viimane on igatahes kavatsus).

SIIN

Üks õõv-lustlikumaid kontserte oli inuiidi päritolu Tanya Tagaq. Enamjaolt vist seetõttu, et igast asju on elus lavalt juba nähtud aga sellist asja veel ei olnud. Mõtlen, et jalutad lõputute jääväljade vahel, siin seal ujub tigedaid ja noorust siunavaid vanureid jääpanga peal mööda, endal mokad vaalarasvased, ja siis äkki kuuled kena inuiidinäitsikut... mõelge, milline nende koorilaul veel võiks olla.

Tundke end Youtube'is vabalt. Osa tööd tegin teie eest ära kah.

1 minutiline klipp päriselt huvitavast osast
4 minutiline klipp kah huvitavast osast
Koos Björki ja biitbokseriga

PS! Pildid, kus on Genticorum ja aastaarv 2006, on õige vastus 2007. Aga ma ei viitsi uuesti panna üles :).

PPS! Kui keegi satub selle postituse peale kuid või aastaid hiljem, siis vabandan, aga võibolla olen pildid juba maha võtnud.

PPS! Komadega on mul vist vähe nadisti. Kipun liialdama.

Sulakuld

2009-01-19T23:54:00.000-08:00

Pärit muidugi SIIT

Pigem on see post tehtud sellepärast, et demonstreerida lustilist pilti, mitte et rääkida kuivõrd tüütud on esmaspäevad (ja teisipäevad ja kolmapäevad). Isegi teadlased tõestasid kunagi ära, et nädala näkaseim päev on tõepoolest esma.

Või siis see:

Pärit SIIT kõhh-kõhh-kõhh

The Estonians

2009-01-10T18:51:00.001-08:00

1. eestlasi kohtasin eile õhtul meie hotelli lobbys.
2. eestlasi kohtasin täna poes veini valimas.

estonian a day keeps the homesick away?

Air France

2009-01-10T13:16:00.000-08:00

Pagasit netu. Infotelefon ei vasta. Tervitame siinkohal airfrance'i tegusat pagasimeeskonda.

Neffjork on täitsa ok koht. Ütleme, et külastatav. Kõrge. A süüa saab hästi ja soodsalt. Ja ka riideid, nagu me oleme sunnitud tõdema.

Ja ameerika autod polegi nii suured ... sest kõik oleneb ju taustast. Escalade Manhattanil on täiesti normaalne suurus. Mudiugi tundub eestis madala magala kahe hjundai ketsi vahele pargitud ameerika maastur pirakas. :)

A ma käisin eile ühte kultuurikatla sarnast kohta vaatamas. võimas-võimas värk. Mitte niivõrd esitusteks kuivõrd kunstnike ja muude kulturnike ateljeed... sadu ja sadu inimesi koos loomas. Ja kõike majandab üks mees, kelle plaanid on grandioossed. 4 tundi tutvustas oma valdusi ja plaane.

Ja netti tuleb hotellis varastada mingist ainukesest lahtisest võ´rgust, mida leidub ühe koha peal toas ja seda ka 1 pulgaga.

Unistuste maa

2009-01-09T07:03:00.000-08:00

Tõepoolest, Ameerika on ikka tõotatud maa. Me ei jõudnud veel lennujaamastki välja, kui olime juba kumbki saanud 100$, tasuta t-särgi ja hügieeniasjad. Ja mille eest? Oh, tühiste kannatuste eest, et meie küll oleme New Yorgis, aga meie pagas Pariisis ja jõuab järgmine päev..vist...millalgi. Asi poleks võibolla sugugi mainimst väärt, kui me poleks mugavuse huvides Tallinnas oma üleriideid pagsisse pannud. Noh, palju ümberistumisi ja tüütu ju vedada mantlit koguaeg kaasa. Minu mõte :).

Kiidetud olgu Ave, kes soovitas siiski lennukisse soojemalt riide panna. Tänu sellele oli meil kahepeale natuke rohkem riideid. Siiski pole t-särgi ja dressikaga miinuskraadides mugav liigelda. Õnneks pidime metroost hotellini kõndima vaid 4 kvartalit, aga siiski... nüüd on hommik ja vaja asjalikuks minna, aga riideid ikka pole. Õnneks üks tuttav njuujorklane lubas meile tuua mõned üleriided. Nendeni on aga 5-6 kvartalit :).

Ma natuke VÕIKS aimata, aga kui sa küsid omale take-away kohvi ja eestis harjunult ütled, et "suur", siis jalutad sa minema pooleliitrise kohviga. Piu-piu-pahh!

Hotell ise on Broadwayl ja Times Square on paari minuti kaugusel. Õhtul oli muusikaliteatrite esised limusiinidega ääristatud. Üldiselt vaatan ma siin ringi sellise pilguga, et "aaa, seda kohta olen filmidest näinud". Muud ei oska veel kommenteerida.

Ahjaa.. hotellis köetakse, nagu väljas oleks -40.

Kommerts

2008-12-26T10:42:00.000-08:00

Tähendab kõigile mitmele inimesele, kes on täheldanud, et antud blog on oma viimaste postituste järgi muutunud kommertslikuks, et mitte öelda müügipõhiseks - teil on apsoluutselt õigus. Mulle õudselt meeldib raha. Ja kui on võimalus seda teenida, siis ma seda teha ka kavatsen. :) Siiski tundub, et lähiajal midagi uut müüki ei tule, seega päris äri-blogiks vist veel ei muutu. Kui just keegi ei maksa... :)

Teiseks tundub, et olen oma arengus jõudnud mingisse faasi, kus, olles küll trt-tln rongse 1. klassis kaheporterilises jõulumeeleolus, soovin ma, et selle arvuti ja internetsi asemel oleks mul üks hää raamat. mõni aasta varem ma oleks igast asendist tahtnd sisse logida. ükskõik kuhu. peaasi, et oleks internet. Nüüd ei viitsi õhtul puutrit lahtigi teha. Mis seal ikka. tahaks hoopis lugeda midagi.

3 päeva jooksul on kohtutud umbes 6 erineva sõbraga erinevates (t) eesti punktidest ja igavese hulga sugulitega kah. Ma ütleks kvantiteet rokib aga pole kurta ka kvaliteedi üle. ja kütust antakse tanklatest juba ju poolmuidu, seega ole aint mees ja sõida.

Kena 27ndat ja 28ndat detsembrit kõigile.

ahjaa. lapsepilt ka. alapealkirjaga "kukuuuuu!" ja "haujuuduuin"

Lõpuks ometi jõulukuuskede e-äri

2008-12-15T05:36:00.000-08:00

Vaikselt on käima minemas jõulukuusemüük. Asja point on väga lihtne. Sa tahaksid omale jõulupuud, aga sa ei viitsi või sul pole aega minna kuhugi kaubanduskeskuse parklasse, seal valida sobiv kuusk, toppida see autosse/trolli/trammi, vedida tuppa, pakkida lahti jne jne. Sa tahaks, et see käiks sama lihtsalt nagu pitsa tellimine või maililugemine. Palun! Laanekuused tuleb appi.

www.laanekuused.ee pakub sulle just sellist toredat teenust jõulukuused internetist. Lähed kodukale, esitad tellimuse ja kuusk tuleb vutt-vutt-vutt koju. Nii lihtne see ongi. Ja kuusk tuleb otse metsast. Ühtegi puud ei raiuta tagavaraks või igaks juhuks. Noorendik, kust nad tulevad, vajab igaljuhul korrastamist, las saavad mõned siis jõulupuudeks. Värske kuuse lõhn on ikka teine tera, kui hulgimüügi nulu vms oma. Päriselt ka :)

Nagu kodukalt näete, on võimalik tellida kuusk ka sõbrale või perele üllatusena, kullerdamine toimub rõõmsas vormis ja lustiliselt.

Vot selline reklaamkirje sedakorda. Jõulukuuske kellelegi?

Pihuloomad

2008-11-07T00:00:00.000-08:00

Reklaampostitus aga ka postitus rubriigist "no tehakse ikka toredaid asju ilmas!"

Eesti Loomeagentuuril on tulnud trükist esimene lustilis-õpetlik raamat "Pihuloomad".

Alati räägitakse, et ikka isetehtud kingitus on alati armas ja isiklikum. No mina ikka mõtlema, et ise küll..aga mida? Rehapulki võin ju voolida, aga kingina on teised nagu nati kummalised. Treitud toolijalg? Plekist naelte hoidmise karp? Liimpuitpalk maja? No mida teha, mida teha...!?

Vot see raamat on just see, mis on abiks algajale (ja ka edasijõudnud) isetegijale.

Panen allapoole kenasti mõned illustreerivad pildid, et saaksite aimu millega on tegu. Väga palju ise juurde ei seletakski. 1 pilt = 1000 sõna. Igatahes on raamatus täpselt õpetatud, kuidas selliseid mänguasju teha. Lisaks natuke harivat momenti tikandite ja sümbolite tähenduse kohta. Ja iga loomajuures mõned lustilised ja tarvilikud vanasõnad, mis tema kohta käivad.

Kuidas seda endale saada? Kas minult või mõnelt mu kaasosaliselt (juhul, kui asud geograafiliselt soodsas piirkonnas näiteks Tallinnas, Tamsalus, Viljandis või Tormas :)) otse või siis pannakse see kenasti tähitud posti (lisandub postikulu aga ilma tähitamata ei tihka saata). Hind 100.- (sada krooni). Postitades on hind 135.-

6.-9. november leiab seda ka Saku Suurhallis toimuvalt Mardilaadalt.

Minu kontaktid: tarmo ätt loomeagentuur punkt ee
Tellimiseks kontaktid: signe ätt loomeagentuur punkt ee või 5358 3947.

Igasugu kokkulepped on ka võimalikud suurema ostu puhul. Me oleme loovad :) .

Pildil klõpsates avaneb suurem pilt ja saate teksti lugeda ka!

Sevilla

2008-11-03T02:28:00.000-08:00

No misma oskan öelda. On üks linn, mis lihtsalt meeldib. Kuigi ilm keeras päev enne minu saabumist metsa, mul oli ainult 2 päeva ja 3 ööd aega, mul oli ka KOHUSTUSI... ikkagi tegi linn jälle mulle ära. Muidugi on suhe mingi asustusega isiklikum, kui sul on seal sõpru, kujunevad välja juba kindlad tegevused, alati kui satud, aga hää klapp oli juba esimesel visiidil sinna.

Pühapäeva hommikul kl 8 läbi kesk-vanalinna rongipeale vudides (kui pea oli kohtunud padjaga kõigest tühised 3 tundi tagasi), kui esimesed suveniirimüüjad juba oma tekikesi maha laotasid, kastaniküpsetajad ajasid ahjudele tuld alla, oli uudne kogemus - vaikus. Seda kohtab Sevillas harva. Või midagi sellist. Võibolla ma magasin kõndides. Ja siis 16 tundi reisimist eestisse... 2,5h rongiga Madrid, sealt 2h Amsterdam ja sealt 2 h Tallinn. aga kõige selle vahele jäid ootamised, maandumised, check-inid, metrood jne jne.

WOMEX oli suurem kui kunagi varem, aga peaaegu kõik näod, keda ma kohtasin esimest korda vist 2001 Rotterdami WOMEX'il ja hiljem Newcastleis ja kaks aastat tagasi Sevillas, on jäänud samaks. Jah, osalejaid oli 2800 inimest, aga vahetub vaid mingi ümbris, tuumik on jäänud samaks.

Ja mis ka ei muutu, on WOMEX'i showcase'id. Meie põhjamaine maitse lihtsalt ei hammusta läbi, et mis alusel seda selektsiooni tehakse, kes on need u. 50 väljavalitut. Muidugi, oli väga teravaid elamusi. Räägitakse, et rootslaste Väsen, kes ka folgil käinud, oli suppppper olnud, ma kahjuks ei näinud. Mulle Väsen ei meeldi, nende Roger Tallroth karjus mu peale Viljandis :). Oli enam-vähem elamusi, aga valdav osa on lihtsalt kräpp. WOMEX aka World Music Expo peaks promoma võimalikult palju eri taustaga ja erinevat muusikat esitavaid asju... kus on ikkagi mingi maailmamuusika njäuhh sees... aga kui laval on neli meest (laulja, kaks kitarri, trumm ehk null mingit trad. instrumenti) ja laulja põhimõtteliselt räpib taustamuusika saatel (küll viisakalt, ilma f-sõnade jms'ta ning ka kõik olid viisakalt riides), siis tekkis küsimus, et jah.. mingile hiphop-festile oleks see sobinud, võibolla ka mõne maailmamuusika peo üheks esinejaks sadadest, aga WOMEX'ile kus peaks kõik olemagi ainult kirsid tordipeal?? Mõistate, ei mingit elamust. Enamus esinejaid olid sellised..."ahah, no olks, ot kus seda veini müüaksegi".

A, ja ei, ma ei ole Viljandisse tagasi tööle läinud..ma käisin... niisama..vaatamas, et.. mis ja..kuidas.

Kuulge, kõik said vist aru juba, et tore oli mul. Ei viitsi lehekülgi kirjutada, kui kena oli öösel vanalinnas ispaanlastega tekiilat juua ja igavest sõprust vanduda. Ay carramba, banditos cucarachas!

Pilte tegin paartükki ainult. Kui fotokas laekub, panen ühe üles. Seniks võite vaadata näiteks seda http://starfild.pri.ee/pildid/sevilla2005/imagepages/image64.html

EDIT: lubatud pilt. Ainuke päike, mis ma nägin, More&Marta rõdult pilt.

700 hobust ühes joodikus

2008-10-23T23:27:00.001-07:00

Lamborghini arendab uut mudelid, mis vahetaks Murcielago välja kuskil paari aasta pärast. Kahjuks on 'ärrad Lamborghinis natuke nimega uppi lennanud. Nimelt on praegu projekti nimeks "Jota". Tea, kas Lamborghini Eesti esindusel on mingigi õigus arvamust avaldada, et äkki on teil veel paar nime varuks... noh igaks juhuks. Kardan, et selliseid humoorikaid inimesi, kes on valmis paar milkut välja käima auto eest, ei taha, et selle nimi oleks Jota või Parm või Lumpen vms.

Uudis ise SIIN

Natuke selle nime kohta siiski ka adekvaatsemat kui eestikeelne tähendus:

"Jota" was the term used for the very specialised, almost racing-spec, Miura and Urraco Lambos that Bob Wallace used to create.The Diablo Jota was a kit, sometimes factory-fitted and sometimes aftermarket supplied, that SE30 owners could buy. It gave another 70+ bhp and is very special.

Nahast kardaan

2008-10-15T05:45:00.000-07:00

Uurin ühe väikse töö käigus erinevate autode lisavarustuse nimekirju ja kõige gruuvim asi, mis siiani on välja tulnud on Audi A8 6.0 W12 Lang ehk siis kõige võimsam/kallim A8 lisavarustuse nimekirjas - "Audi exclusive" laiendatud nahapakett - IV, istmed kaetud nahkpolstriga "Valcona" 315 400.-

Ooookei. A8'l on standardvarustuses nahksisu nagunii, seega selle laiendamine maksab rohkem, kui enamuste inimeste auto. Mis see siis tähendab? Nahast kardaan, nahast põhjakate? Või kuna "laiendatud", siis äkki antakse 3+2 elutoa mööbel kaasa ja tumbad? Või on siis nahksisu karusnahast. Näiteks tsintsiljadest. Kusjuures hooldusvälbaga. "20 000 km hooldus, filtrite vahetus, õlivahetus, üldkontroll, uued tsintsiljad ja vanade harjamine?"

Võimas.

Üürida korter Kalamajas!

2008-10-14T01:08:00.001-07:00

Meie majas, meie all. 2-toaline. Remont tehtud. Gaasiküte. 1. korrus. Maja kinnises sisehoovis. Parkimiskoht. Toredad naabrid üleval (meie). Piirkond Kalamaja. Üür kokkuleppel omanikuga. Üldiselt märksõna soodne.

Ühesõnaga kui keegi tunneb huvi, siis võtke minuga ühendust tarmo ätt folk punkt ee. Mul on antud projektis ainult 1 isiklik huvi - et üürile saaks võimalikult tore ja sõbralik inimene, kes sealolemise ajal suhtuks kogu majja ja ümbritsevasse kui oma kodusse (ei prügistaks, loobiks suitsukonisid hoovile jne jne). Saate aru küll. Keegi, kellelt saaks vajadusel suhkrut laenata või paluda viisakalt natuke peotuure vähemaks võtta.

Periood oleks aasta esialgu.

tarmo ätt folk punkt ee

Ay que pasa!

2008-10-07T02:36:00.000-07:00

Jebedijee ja nii. Oktoobri lõpus 3 päeva Sevillas! Sõbra pulma küll ei jõudnud septembris, aga väisab nüüdki ära. Ja külastab peale paari aastast vahet jälle Womex'it. Sedakorda aga mitte enam EPMK egiidi all vaid ühe teise. :)

Kui viint niisama võtta tundub kohatu ja sisutu, siis tuleb lisada asjale väike vunk ja knihv, et oleks äge. Näiteks nii:
et lähed vanasse sepikotta, riietad ennast vastavalt ajastule, toitud rikkalikult ja vastavalt ajastule ja oled muidu ontlik. Trés teistmoodi ja muy äge. Ja hommikul vaatad mõisavaldusi üle.

Ja kuna ma oma esmasündinu pildid Nagist eemaldasin ja uut kohta pole tekitanud ja te keegi ei tea, kuidas tal läheb, siis et Rasmus on super. Teeb kõike, mida üks väike mees peab tegema, et oleks äge ja nunnumeeter tiksuks punase peal ja vanematel oleks ainult üks õnn ja puhas rõõm. Srsly.

Oige ja vasemba

2008-09-10T00:22:00.000-07:00

Ei, ma EI ole hakanud tantsusõbraks, aga kaks asja jäid silma, mida oleks kena jagada. Rubriik inimvõimed ja nende piirid või nende puudumine aga läbi väikse huumoriprisma. Seega kui KAAMOS on juba peal, siis kannatab vaadata küll. Päike muidugi selle peale välja ei tule. Ärge lootkegi.

Breiktantsu lätted

Droid

Tahaks nõu saada

2008-09-05T04:09:00.000-07:00

Need üksikud it-targad ja muidu targad, kes siit läbi libisevad.

Milline oleks hea interneti pildialbum? Ma kustutasin Nagi ära, sest seda ei saanud lihtsalt parooli alla panna (kui ka sai, siis ärge öelge mulle, sest siis ma jääks törts lolliks). Seal sai saata sõpradele mingeid otselinke jne jne. Ei, ei ole vaja. Ma tahan fotoalbumit, mida nähasoovijad saavad minult parooli ja asi tahe.

Veel soove? Jah, et oleks kiire ja LIHTNE. Ei ole vaja mul neid töödelda ega muud ilmaimet teha. Eks ta põnni-keskne tuleks, et sugulastel ja muidu sõpradel oleks võimalus näha, et kuivõrd võrratud laps meil ikkagi on. Aga ma ei tahtnud enam päris avalikult seda üleval hoida. Jah, paranoiline.

Teiste pilte vaadates on picasa kuidagi aeglane alati. Flickri kohta ei oska öelda.

Nii et jah, kajage vastu või ärge kajage. Kommentaarid või tarmo ätt folk punkt ee.

Välk ja pauk nüüd poissi võtku

2008-08-13T01:33:00.000-07:00

...mis tal äkki pähe kargas, et ta nüüd need pulmad teeb (Folkmill)

Nõnda. Tamkivi pidanud pulma. Ajaloolise tõe huvides - kosjas sai käidud juba 2006. a lõpus. Ikka korralikult. Kosjaviinad ja kingitused kaasa ja pruudi isa juurde kätt nõutama. Mõistujuttu ja nalja jätkus terveks õhtuks. Aga nõu saime kätte. Kaisa lubati pruudiks ja väimees kiideti heaks.

Korralduskomitee (noorpaar + mina + helen&riina) avas pidulikult eesti tuntuima rahvusliku kaubamärgi (Vana Tallinna ja vürtsikilu kõrval) Skype'i keskkonnas multichat'i, et oleks mugav arutella ja teha pulm, mida tuntakse üle aegade.

Hüppame ajas edasi aastasse 2008. Juulikuu. Noorpaar on vahepeal saanud harmoonilist täiendust Otto näol ja Skype'i "pulmatsätt" on Wordi paigutades...1400 lk pikk. Logorröa generalis.

Ettevalmistavast perioodist ei ole ma päris õige inimene rääkima, kuna mulle jäeti lihtsad asjad nagu bänd, tehnika jms. Nii et, kui ma ütleks, et "no küll oli korraldamist" teeks ma liiga helenile&riinale, kes rabelesid täiuslikkuse poole nagu oleks tegu küsimusega elu ja surma peale (tegelikkult oon see ekslik võrdlus, tegu oli palju tähtsama asjaga).

Pulmapäev 18. juuli 2008. Varakult ennast Viljandisse sättinuna, saan teha veel hommikuse jalutuskäigu Rasmusega Viljandi lossikates ja käia Aidas folkarite festaripaanikat uudistamas. Laulatuseni Karksi kirikus on veel loetud tunnid. Eksklusiivne võimalus on kohtuda juba täisvarustuses noorpaariga paar tundi varem, saada viimaseid juhiseid, salajasi ümbrikuid ja kiita ilusat ilma, mis oli ainuke asi, mida korralduskomitee ei julenud oma vastutusalasse koondada.

Kiriku juurde on kogunenud tubli hulk rahvast. Ilmar aitab püüdlikult autosid parkida, kiidetakse üksteise riideid ja rõõmustatakse ilusa ilma üle (mida tehakse üldiselt kogu pidustuste aja ja jätkatakse ka peale pidustuste lõppu, seega edaspidi antud fakti väga palju ei maini). Saabubki korraldus astuda kirikusse. Kes on Karksis käinud, teab, et palju impressiivsemaks üks koht ei lähe - vana ordulinnus, org, vaade, ilus viltuse torniga kirik. Laulatuse kohta ma kahjuks palju öelda ei oska, kuna aatomik nimega Rasmus oli täislaengus ja valmis erinevate häälte ja tegevustega igatepidi harrast üritust saboteerima, seega kindlam oli õues pulmaautot uurida ja murupeal joosta. Eks aegajalt võttis 'Ärra suuna ka pühakotta sisse, nii et "jah" sõna kuulsin ära. Seega võin kinnitada, et issanda palge ees vanne on antud. Lähedalseisvate isikute kaudu kuulsin, et ilusamat laulatust pole olemas olnud. Õpetaja kõne oli kena ja sisukas ja liigse padureligioossuseta.

Ilusa puudutusena korraldajate poolt (hei, oota... ma ka ju!) pakuti kohe peale laulatust ja enne pulmarongi ka pirukaid ja muusikalist tausta. Tühja kõhuga pulmaline on kehv pulmaline. Ennetustöö tehtud, asuti teele. Majandusedu ja perifeeriline asukoht, mis tähendas kõigile kuskilt kaugemalt tulekut, põhjustas pulmarongi, mis oli pikem veel kui ootaja aeg. Lipulaevaks 1951. aasta Pobeda u. 1897. aasta juhiga, kellel antud sõiduk väljalaske aastast alates tema valduses ja vist juba 74. pulmasõit.

Esimeses peatuses saadeti kohaliku ratturiga noorpaari talu poole Kõrvemaal teele pruudi neiupõlvenimi, mille edasisest saatusest tuleb hiljem juttu. 'Ärra valjuhäälsete juhendite ja protestide saatel lahkus meie ekipaazh pulmarongist peale esimest peatust ja suundus otse peopaika.

Seal leidsime eest teiselpool paanika piire asuvad riina&heleni, kelle oli kõik ilusti kontrolli all ja sai rahumeeles pulmalisi oodata. Peokohaks oli valitud juba 2007. aastal Vana-Kariste mõisa õllekoda, mis asub maalilise Kariste järve kaldal. Kohta saab iseloomustada mitmete eestikeelsete sõnadega nagu hunnitu, impressiivne, sobiv, kena jne. Pulmade edasilükkamine 2008. aastasse oli lisanud väga vajaliku ja kena väliterrassi, mis ilusa ilm..(ahjaa, teate juba) ühesõnaga, mis oli nagu välk&pauk silmaauku sobiv. Esimese versiooni järgi oleks 100+ külalist pidanud mahtuma tillukesse sisesaali. Mis oleks olnud kolepaha ja kitsas.

Saabuvad pulmarongilised. Kõik rõõmsad ja rõõsad, täis indu ja pulmalusti. Õnnitletakse noorpaari, antakse kingitusi, proovitakse shampuse asemel sellist väheke kodumaisemat mahlajooki väikse snabelivopskiga. Täiesti pädev rüübe. "Retsept" tegijatele. Tarvis retsept ka endale sebida.

Ja nüüd kõik lauda! Või mitte kõik - meie Avega istusime pulmalauas kordamööda, sest korduvad katsed 'Ärrat süleshoida nagu üht pupet, olid määratud ebaõnnestumisele juba eos. Esimese asjana likvideeriti tema poolt laualt lähimad kahvli ja noad ning sihikule võeti juba toekamad asjad. Võtsime vastu otsuse viia ta aladele, kus sai tegeleda väheke ohutumate asjadega (kogu ülejäänud ala, PEALE söögilaua). Toit oli maitsev ja küllaldane. Pakkujateks www.pohjakas.ee, kes muuseas oli tegev ka Folgil selles ülilahedas aiarestos, millest kunagi folgipostituses pikemalt juttu. Igatahes super.

Nüüd tooks välja korraldajate (ah mis te nüüd, poleks vaja...) väga suure ja olulise arengu, mis aitas teha sellest pulmast palju parema pulma kui oleks võinud olla. Nimelt, kui söödud-joodud, traditsioonilised ametid jagatud (mina olin, arvestades ajalugu, isamees. Korporantide eluga kursis olevatele inimestele peaks mainima, et Sakala hingekirja järgi võttes olen ma lisaks ka (peig)meheisa.) koliti kogu rahvas söögilauast minema, teiselepoole maja. Sinna toodi piisav hulk laudu ja toole järgi, et väsinumad saaks aegajalt istuda, aga selle liigutusega jäi ära see, et inimesed on kinnitatud oma kohtadele ja paljud jäävadki lauataha istuma, viina joom aja kibe karjuma. Nüüd aga tuli kohe uus hingamine.

Algasid tantsud, mängud, laulud. Kohapeal pandi kokku koor, kes esitas veatult Tuljaku (no olgu, OLGU.. lõpp vedas väheke kraavi, aga kahe läbilaulmisega teha ära kooriseades Tuljak, on silmapaistev saavutus). Noorpaar sai veel kingitusi (peiule Orgunni poolt karmoshka, mida ta lubas hoolsalt harjutama hakata), pruudile miskit kaasavaraks) ja tuju hoidsid üleval Tuulelõõtsutajad. Varastati nii pruut kui pulmalipp. Peeti kõnesid ja korraldati näitemänge. Samas oli see kõik nii sujuv ja voolav, et kordagi ei tekkinud tunne, et noh.. liigume nüüd juba edasi.

Õhtu hiline. Tuju on ülev, bänd lõpetab, alustab plaadimuusik Harlet, kelle etteaste pälvib veel nädalapäevi hiljem suuri kiidusõnu. Need, kel oli juba tunne, et noh... äkiste magama, viskasid soendusdressi maha ja tormasid tantsupõrandale kui kurjast vaimust vaevatud.

Õhtu veel hilisem. Filosoofilised arutelud sektsioonides, järvelt tõusev udu, täiskuu. Juba metsatagant paistev koidik. "Ühistransport", mille juhiks mu oma õde, läheb juba mitmendale ringile väsinud pulmalisi ümberkaudsetesse külalismajadesse vedama. Autor ringutab ja sammub ausalt väljateenitud puhkusele.

Hommik. 19. juuli. Päike särab, nagu tahaks kogu eelnevatel nädalatel paistamata jätnud paiste järgi paista. Plaan geniaalne end turgutada suplusega järves. Nii mõnigi varasem ärkaja on seda juba teinud ja kiidavad vee sooja olevat. Valelikkus on meie sekka pugenud! Vesi oli külm nagu lumekuninganna süda. Värskendav, seda küll, aga siiski külm. Telkidest, majast ja saabuvatest autodest pudeneb välja rõõmsaid pulmalisi, valmis asuma plaanitud suurejoonelise teise päeva juurde. Süüakse, juuakse värskendavaid karastusjooke ja hakatakse ennast teele sättima. Ikka sinnasamma Kõrvemaale, kus pidu vähemalt sama hooga peaks jätkuma. Sest õige pulm kestab ikka mitu päeva.

Raske aga mõistliku otsuse võtsime omakeskis vastu juba varem, et teisele päevale lähen ma üksi, kuna 'Ärra, küll väga armsad ja toredad aga siiski 100% tähelepanu nõudvad oskused ja lõputu energia tähendaks vähem pulma ja rohkem lapsehoidu. Viisin siis Avet-Rasmust Tamsallu ära, et ise sealt reeturlikult vihkat teha.

Ma ei tea, kui kaua või mitu lehekülge teksti vahetasid teise päeva korraldajad (Orgunn&sõbrad Irja eestveol), kuid mastaapides ei olnud küll järeleandmisi tehtud. Infrastruktuurid (tähistatud pissila metsa all, toitlustustelgid, miljon hektarit puhtaks niidetud heinamaad, custom-made paariskemmerg on vaid mõned märksõnad), toit ja õhkkond oli paljulubav. Ja pettuma ei pidanud.

Istutati puu ja kenasti kohale jõudnud pruudi neiupõlvenimi maeti sinna alla. Meeleolukad mängud, selline tshill, mis annab kindlustunde, et hiljem pole vaja tunda kahjutunnet mõttetult hängitud peo pärast, rõõmsad inimesed ja... ilus ilm. Tantsu, laulu ja õndsa olemise saatel venis pidu suure hommikupäikseni välja ning muusika vaikis alles siis, kui esimesed metsalinnud häält puhtaks köhatasid.

Kuidas seda siis nüüd kokku võtta. Mina olen väisanud oma elus ligikaudu 5'te pulma, Ave tunduvalt rohkemaid. Ja võime öelda, et selle pulma puhul olid KÕIK asjad õigesti. Alates asukohtadest kuni täiesti pisiasjadeni välja. Ja pulmajuht oli omainimene ja lahe ja üldse mitte piinlik ja mageda allapoolevööd huumoriga vaid muhe ja meeldiv. Hakka või formaati müüma. Vot nii oligi. Tehke järgi või makske kinni.

Mõned pildid. Ok, mitmed pildid. Esimene päev superpulmafotograaf Urri omad, teine päev minu enda:

Urri omad.

Siit alates minu omad.

Esimene meem

2008-08-05T01:22:00.000-07:00

Vist. Meemid on blogides ringlevad asjad. Näiteks kirjuta 5 metslooma, keda sa pole kunagi näinud, aga tahaks endale nende nahast käpikuid vms.

Nüüd nägin ühte sellist, mis huvitas ennastki ja mõtlesin, et täidan ära. Hoiatan, ei ole väga huvitav lugemine. Ja kindlasyti on siit puudu umbes miljon sellist raamatut, mis võiks siin veel olla aga ma otsustasin täita ära täpselt sellise ülesande ja sellise nimekirjaga nagu antud. Ja üldse ka.

Varsti kirjutan ka Tamkivide pulmast ja folgist ja puhkusest ja muust. Ohtrate vürtsikate faktide, paljastuste ja pildimaterjaliga.

1.Vaata nimekirja - tee paksuks need, mille oled läbi lugenud.
2.Muuda kaldkirja need, mis on loetud osaliselt
3.Tee roheliseks raamatud, mida armastad
4.Tee punaseks need, mida Sa kunagi ei loe või soovid, et poleks kunagi lugenud
5.Tee nende taha tärn, mis kodus riiulil ootavad lugemist

1.Pride and Prejudice - Jane Austen (Uhkus ja eelarvamus)
2.The Lord of the Rings - JRR Tolkien (Sõrmuste isanda triloogia)
3.Jane Eyre - Charlotte Bronte
4.Harry Potter series - JK Rowling (Kokku 7 raamatut)
5.To Kill a Mockingbird - Harper Lee
6.The Bible*
7.Wuthering Heights - Emily Bronte (Vihurimäe)
8.Nineteen Eighty Four - George Orwell (1984)
9.His Dark Materials - Philip Pullman (Tema tumedad ained-Triloogia)
10.Great Expectations - Charles Dickens (Suured lootused)
11.Little Women - Louisa M Alcott (Väikesed naised)
12.Tess of the D’Urbervilles - Thomas Hardy (D'Ubervillide Tess)
13.Catch 22 - Joseph Heller
14.Complete Works of Shakespeare
15.Rebecca - Daphne Du Maurier
16.The Hobbit - JRR Tolkien
17.Birdsong - Sebastian Faulks (Linnulaul)
18.Catcher in the Rye - JD Salinger (Kuristik rukkis)
19.The Time Traveller’s Wife - Audrey Niffenegger (Ajaränduri naine)
20.Middlemarch - George Eliot
21.Gone With The Wind - Margaret Mitchell (Tuulest viidud)
22.The Great Gatsby - F Scott Fitzgerald (Suur Gatsby)
23.Bleak House - Charles Dickens
24.War and Peace - Leo Tolstoy (Sõda ja rahu)
25.The Hitch Hiker’s Guide to the Galaxy - Douglas Adams (Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas)
26.Brideshead Revisited - Evelyn Waugh (Tagasi Bridesheadi)
27.Crime and Punishment - Fyodor Dostoyevsky (Kuritöö ka karistus)
28.Grapes of Wrath - John Steinbeck (Vihakobarad)
29.Alice in Wonderland - Lewis Carroll (Alice imedemaal)
30.The Wind in the Willows - Kenneth Grahame (Tuul pajuokstes)
31.Anna Karenina - Leo Tolstoy
32.David Copperfield - Charles Dickens
33.Chronicles of Narnia - CS Lewis (Narnia kroonikad)
34.Emma - Jane Austen
35.Persuasion - Jane Austen (Veenmine)
36.The Lion, The Witch and The Wardrobe - C.S. Lewis (Lõvi, Nõid ja riidekapp)
37.The Kite Runner - Khaled Hosseini
38.Captain Corelli’s Mandolin - Louis De Bernieres (Kapten Corelli mandoliin)
39.Memoirs of a Geisha - Arthur Golden (Geiša memuaarid)
40.Winnie the Pooh - AA Milne (Karupoeg Puhh)
41.Animal Farm - George Orwell (Loomade farm)
42.The Da Vinci Code - Dan Brown (Da Vinci kood)
43.One Hundred Years of Solitude - Gabriel Garcia Marquez (Sada aastat üksildust)*
44.A Prayer for Owen Meaney - John Irving
45.The Woman in White - Wilkie Collins (Naine valges)
46.Anne of Green Gables - LM Montgomery (Roheliste viilkatuste Anne)
47.Far From The Madding Crowd - Thomas Hardy
48.The Handmaid’s Tale - Margaret Atwood (Teenijanna lugu)
49.Lord of the Flies - William Golding (Kärbeste isand)
50.Atonement - Ian McEwan (Lepitus)
51.Life of Pi - Yann Martel (Pii elu)
52.Dune - Frank Herbert (Düün)
53.Cold Comfort Farm - Stella Gibbons
54.Sense and Sensibility - Jane Austen
55.A Suitable Boy - Vikram Seth
56.The Shadow of the Wind - Carlos Ruiz Zafon
57.A Tale Of Two Cities - Charles Dickens (Jutustus kahest linnast)
58.Brave New World - Aldous Huxley (Hea uus ilm)
59.The Curious Incident of the Dog in the Night-time - Mark Haddon (Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)
60.Love In The Time Of Cholera - Gabriel Garcia Marquez (Armastus koolera ajal)*
61.Of Mice and Men - John Steinbeck (Hiirtest ja inimestest)
62.Lolita - Vladimir Nabokov
63.The Secret History - Donna Tartt (Salajane ajalugu)
64.The Lovely Bones - Alice Sebold (Minu armsad luud)
65.Count of Monte Cristo - Alexandre Dumas (Krahv Monte Cristo)
66.On The Road - Jack Kerouac (Teel)
67.Jude the Obscure - Thomas Hardy
68.Bridget Jones’ Diary - Helen Fielding (Bridget Jonesi päevik)
69.Midnight’s Children - Salman Rushdie
70.Moby Dick - Herman Melville
71.Oliver Twist - Charles Dickens
72.Dracula - Bram Stoker
73.The Secret Garden - Frances Hodgson Burnett (Salaaed)
74.Notes From A Small Island - Bill Bryson
75.Ulysses - James Joyce
76.The Bell Jar - Sylvia Plath (Klaaskuppel)
77.Swallows and Amazons - Arthur Ransome
78.Germinal - Emile Zola (Söekaevurid)
79.Vanity Fair - William Makepeace Thackeray (Edevuse tuleriit)
80.Possession - AS Byatt
81.A Christmas Carol - Charles Dickens (Jõululaul)
82.Cloud Atlas - David Mitchell (Pilveatlas)
83.The Color Purple - Alice Walker
84.The Remains of the Day - Kazuo Ishiguro (Päeva riismed)
85.Madame Bovary - Gustave Flaubert
86.A Fine Balance - Rohinton Mistry
87.Charlotte’s Web - EB White (Charlotte koob võrku)
88.The Five People You Meet In Heaven - Mitch Albom (Viis inimest, keda kohtad taevas) 89.Adventures of Sherlock Holmes - Sir Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmsi lood)
90.The Faraway Tree Collection - Enid Blyton
91.Heart of Darkness - Joseph Conrad (Pimeduse süda)
92.The Little Prince - Antoine De Saint-Exupery (Väike prints)
93.The Wasp Factory - Iain Banks (Herilasevabrik)
94.Watership Down - Richard Adams
95.A Confederacy of Dunces - John Kennedy Toole
96.A Town Like Alice - Nevil Shute
97.The Three Musketeers - Alexandre Dumas (Kolm musketäri)
98.Hamlet - William Shakespeare
99.Charlie and the Chocolate Factory - Roald Dahl (Charlie ja šokolaadivabrik) *
100.Les Miserables - Victor Hugo (Hüljatud)

Looduse julmad naljad

2008-07-29T13:54:00.000-07:00

Pratchetti raamatus "Tõde" ehk inglise keeli "Truth" oli William hädas mehega, kes pidevalt tõi toimetusse naljaka, et mitte öelda nilbe kujuga juurvilju. Täpsemalt: "William has to cope with a vampire harbouring an unhealthy fetish for flash photography and a man who insists on William printing pictures of his rather rudely shaped vegetables."

Kavatsen nüüd siin ära tuua pildi tomatist, mis kasvab meil kasvuhoones. Eks avab, kes avab. Teid on hoiatatud.

Naljaka kujuga köögivili

2Unlimited oli see kassett...

2008-07-07T02:17:00.000-07:00

... mida ma viimati kuulsin venitamas. Või tegelikult mitte, see oli lihtsalt kirjanduslik väljamõeldis juhatamaks sisse teemat "Kuidas on see võimalik?!". Samas võis see ka 2Unlimited olla. Või Bodycount. Või Sepultura. Siis tulid CD'd ja siis tuli Mp3.

Aga mis formaati kasutatakse Star FM'is? Mul vahetus üle-laudne tööjuures. Ehk, et eelmise juristi asemel tuli uus, kes kuulab üle interneeduse Star FM'i (eelmine kuulas Power Hit raadiot või mingit veel hullemat välismaa trance'i raadiot). Ja juba tubli nädal see asi veeeniitaaab. Täpselt nagu kunagi 2Unlimited mu Hollandist saadud esimeses duubelmakis. Makk oli väike ja sugugi mitte tummine geto-blaaster millega rannas hängida või Lullikatku külas kanu ehmatada. Aga oma raha eest teenitud. Mingi 200 krooni vist (jah, kroon oli just tulnud). Ilusad uued punased kümnekad sai isale antud ja nende eest duubelmakk saadud. Aga siiski... mis toimub tehnoloogiaga, kui üle interneti kuulatav raadio venitab? Nad ei mängi seda ju kassetilt, samas kui ühendus peaks olema nadi, sisi peaks hakkima. Või on mingi äge programm vahel, mis hakkimisest teeb venituse? See on igatahes jõle kuulata. Tahaks kohe kasseti välja rabada ja hirmuga vaadata, kas on lint vahele kerinud.

Ja Star FM on üldse jõle kuulata. Pole palju erinev Sky+'ist. Viimases lihtsalt aetakse sisutühja juttu kaks korda kiiremini seega 2x rohkem. Ja muusika joppab Star FM'il vähemalt pooltel kordadel, kus Sky+ aga fail'ib enamustel kordadel. Eriti rõlged on hommikuprogrammid. Kas mulle üldse meeldib ka miski või ma ainult igisen? Jah, meeldib.. R2 hommikuprogramm meeldib oma intelligentses võtmes humoorikusega (pigem põhihooaja oma, aga paar korda olen suve oma kuulanud, mida kunagise menupändi Ursula Juku ja Masso teevad, mis pole ka paha). Enne kui ma oma mobsi kõrvaklapid ära kaotasin, kuulasin ikka tööle minnes Pädevuse Etaloni ja Igavikulisi Küsimusi. KuKu meeldib oma asjalikkusega, kus aegajalt Debelakk asjalikkust leevendab oma... debelaklustega. Star'i hommikuprogramm peaks olema...naljakas? No ei ole, labane on. Ja tühi. Ja labane.

Ja siis on mingid laulud mida mängitakse söögi alla ja söögi alla. Kuu aega tagasi võisid kindel olla, et 10-11 vahel tuli Laura "581c".. i-g-a päev. Praegu on muidugi HU? oma väikelinnade looga. Lisaks ka mingid välismaised asjad, mida igapäev kuulen. Muusikavalik piirdub vist kogumikega "Eesti Aprilli Giga Top 25" "Eesti Mega-Hyper Top vol. 5 aka Top of May".

Nädalavahetusel sain auto keskmiseks küttekuluks 4,4 sajale.

Greit saksesss, jalutame kajakat!

2008-06-30T00:30:00.000-07:00

Haa, Hispaania võitis ja sellega seoses ka mina. Ilmari korraldatud ennustusvõistluse lõpp oli pingeline. Alagrupid ja igasugu finaalid aegajalt õnnestusid, aegajalt mitte. Enamjaolt ei mänginud meeskonnad nii, nagu mina ennustasin. aga mis sel kõigel tähtsust, kui ma võitja äraarvamise eest sain kõmaki 10 punkti ja esikoha! Ja kas ma ennustuses keskendusin ajaloole, statistikale, ründe- ja kaitseliini tugevustele-nõrkustele vms? Kolbigi.. Hispaanias on Sevilla ja tapas ja muy bien, sellepärast ma nad esimeseks ennustasin. Võidufond 650 krooni oli ettenähtud heategevuseks ja võitja saab valida sihtmärgi. Tõenäoliselt läheb see Viljandi kodutute loomade varjupaigale.

Teiseks meenus üks seik Tartust. Käisin nimelt ühel nädalavahetusel seal...prassimas. Reedel lõpetasime Raidi magistrit (?, või, mis neil juurakatel on) ja laupäeval oli otepää ja siis öösel jälle tartu, Kulpa sünnipäev Genialistides. No igatahes, kui ma olin kella kesköö paiku ajanud tukastusest üles Otepää kohaliku valvekonstaabli ja nõudnud puhumist ja saanud seega legaalse õiguse rooli istuda, põrutasin veel Tartusse.

Genialistides avastasin, et sularaha on ära sulanud ja tarvis järgi minna Athena keskuse juurde.
Juba Gustav Adolfi kuju juures asus mu ees paterdama noor kajakas, kellel kapatsiteeti oli nagu hullu (monty pythoni "Live at the Hollywood Bowl" albatrossi sketshi mõõtu lind), aga lennuvõime veel puudus. Igatahes ilus öö, värskelt sadanud, kõik läigib, tänavavalgustus peegeldub teelt ja mina.. jalutamas oma kajakat. Ta lihtsalt ei läinud teepealt ära vaid saatis mind Athena nurgani ning pööras sealt keemiahoone poole. Võtsin oma raha välja ja ülikooli ees... astus samba tagant välja kajakas ja võttis suuna genialistide poole... ei ühtki hingelist seda tunnistamas, vaid mina ja mu kajakas. Gustav Adolfi juures astus ta teelt kõrvale. Heade mõtete linn - öistele uitajatele seltsiks kajakad. Saab lind jalutatud, inimesel turvaline ja seltskondlik olla. Ja ma isegi ei tea, kas see oli seesama kajakas, kes minnes. Või on neil vahetustega töö, või käivad ringiratast nagu linnaliini bussid. Tartu teenis ausalt oma punktid. Taaskord.

Eelmine oli peale volbrit, hommikul..või noh, päeval, kui jalutasin Raekoja platsist üles Toome poole ja Lossi tänaval tulid mulle vastu kaks korporanti nagu 30ndate karikatuurilt maha astunud. Üks pikk ja paks, teine lühike ja peenike. Mõlemal pintsakud kortsus, teklid uljalt viltu, kaelakuti üksteisele toetumas. Ja see oli tõeliselt vajalik sümbioos, sest ilmselgelt oleksid nad mõlemad individuaalselt kõndides koheselt kaotanud kogu oma ööst järgi jäänud tasakaalu. Aga nad olid rõõmsad, nad jorisesid laulda, neil püsis õllepudel veel käes, päike paistis ja oli kevad.

Erast Parmasto nimeline festival

2008-06-16T00:11:00.001-07:00

Täielik kreeka mükoloogia.

Vargad plaanivad turvalist pidu. Turvis selga ja kohvi konjakiga.

Nõme lugu tegelt.

Elu miljööväärtuslikus piirkonnas

2008-06-11T06:36:00.000-07:00

Tunnen ajastu hõngu. Pildistatud koduaknast.

Nagis ripub kevadhooaja värskem kraam.

Lõikuspidu

2008-06-09T05:48:00.000-07:00

Vigurvändad

2008-06-02T21:18:00.000-07:00

Mina oleks kasutanud sõnu nagu "filmimist'' või "valmimist"... või ma olen liiga unine.

Ja üks öö, sõites Tartust minema, oleksime napilt ilvesepoja alla ajanud. Täpsemalt siis noore ilvese. Oli teine sellise juba väga piraka kassi mõõtu aga mitte veel päris ilvese suurune. Ei, ei olnud kährik või kobras. Kobras oli üks teine kord. Kalpsas mõnda aega valgusvihus ja siis tegi vihkat. Ilves siis, mitte kobras. Kobras oli üks teine kord ja oli teine peris vaikselt. Ei, ei olnud surnud. Lihsalt hoidis keset Narva-Tln maanteed madalat profiiti.. või profiili. Kährik oli küll surnud. Üks teine ja ka kolmas kord. Üldse on viimasel ajal kuidagi palju kährikuid tee ääres. Surnud, või siis puhkamas. Kuuldavasti põhjustab seda marutaudiküpsiste lennukist loopimine. Ei, nad ei saa kukkuva küpsisega surma. Enamjaolt. Vaid nad lihtsalt ei sure enam marutaudi. Ja sigivad kui küülikud, kährikud siis. Ja mida rohkem kährikut metsas, seda rohkem kährikut teel. Aga ilves oli lahe.

Ja kas oleks tekkinud sisepoliitiline kriis, kui Aaviksoo oleks karu asemel alla ajanud Jänese või Ilvese?

Eile tekkis igavikuline küsimus, et kumb on tugevam.. kas Anne Veesaar või Vin Diesel (kelle anagramm on I End Lives)

Kuidas sõpru (ära) kasutada ehk Talg

2008-05-18T12:42:00.000-07:00

Korraldasin talgu. Pole varem korraldanud. Natuke nagu piinlik on inimesi enda heaks tööle panna. Mis siis, et vabatahtlikkuse alusel. Viljandi-päevil olime sõbraga päris kohe püsi-talgulised. Niikui keegi töökäsi vajas, olime meie esimesed, kellele helistada.. vabatmehed, kohustusi pole, õllest ikka hoolisid..miks mitte onjo. No igatahes sedakorda siis võtsin end kokku ja korraldasin ära. Teemaks 30 aastase puu ja briketti ladustamise tagajärjel tekkinud u. 20-30 cm paksune huumusekiht keldris. Akumuleerib niiskust ja hävitab maja. JA kunagi on vaja ju keldrisse saunakompleks teha. Tarvis sodi välja vedada. Tellisin laupäevaks palju sõpru ja igavese piraka konteineri (12m3 ehk u. 14 tonni).

No asi algas päris ägedalt. Reede õhtul lajatas kõhugripp labakäega. Ootamatult ja alatult. Eeldasin, et see tihemini kui kord aastas ikka ei tule. Aga kussa. Elav siseelu ja kolmanda astme lähikontakt tualetivarustusega kestis rõõmsalt kella 5ni öösel, kui lõpuks mina võitsin ja viirus vihkat tegi. Ja olles kenasti 2 tublit tundi maganud patsutas ja kriiskas mind üles mu oma armas poeg, kes leidis, et elutoas madratsil magav (lähemal olulistele ruumidele) vanem on kohatu vaatepilt ja vajab äratamist. Saatsin siis kiirelt enamustele sms'i, et talg ei hakka kindlasti enne 13't, kuna tahan taheneda. Kl 10 ajasin ennast aga juba õue muru niitma ja ettevalmistusi tegema. Tervis normis nigu muiste. Uus sõnum kõigile, et tulge ikka varem. Töö õilistab.

No ja kui siis hakkas neid eri kellaaegadel kohale tulema.. kuna ma neid kõiki otsatult tänan, siis olgu nad nimepidi toodud: martin, märt, pauts, jaagup, kärt, gregik, irja, ilmar, aadu. Igatahes töö, mis alguses tundus võtvat vähemalt kaks päeva, oli koos erinevate lisaylesannetega (prygihunnikud aiast jms) kella 19ks valmis. Konteiner, mis algul tundus jõle pirakas, sai ka täis. Ja kõige tipuks jäi 10 õlut veel üle ka! Igatahes ma nyyd lähen ja kukun ära. Proosit!

...kui nüüd aus olla, siis... 9 õlut on järgi.

Tallinna uus "Veritse ja sõida" süsteem

2008-05-13T04:36:00.000-07:00

Asjaolude sunnil oli täna kodustel tarvis soovitud sihtkohta sõita kauni ja ökoloogilise trolliga. Mul ei olnud võimalik neid autoga viia. Komplekti kuulus siis ema (1tk), poeg (1tk) ja lapsevanker (1tk). Ettearvatavalt oli abistajate arv Balti jaama trollipeatuses null, nii et sealviibijad said nautida kaunist vaatepilti tugevast eesti emast, vinnamas lapsevankrit koos lapsega trollitrepist üles. Olgu. Sitt lastetuba inimestel.
Küll aga lõppes järgneva stseeniga suhe meie pere ja Tallinna ühistranspordi vahel pikaks ajaks, et mitte öelda igaveseks. Troll peatub, sisenevad inimesed (vähe), kelle hulgas ka (väljendume pehmelt?) rõlge-ilge-räme verine ambaal, kes lapsevankrist möödumiseks asetab oma verised käed ilusti vankrile... jättes ilmselged jäljed, kust SiiEssAi võtaks kogu tema eluloo kuni tema ahvist esiisani (3 põlve siis) välja. Miks toetas? säilitamaks tasakaalu? õelusest? sulaselgest ajukahjustusest tingituna? Enivei... pole ka tähtsust. Kõigil on õigus trolliga sõita? Aga palun.. kasutatagu siis oma õigust. Veritsegu või lõpuni. Aga ilma meieta. Ja ma ei püüagi teda mõista (äkki sõitis arsti juurde, äkki oli õnnetult just peksa saanud ja tal oli viimanegi raha ära võetud)... ei h-u-v-i-t-a. Kutsu kiiraabi. Sa ei lähe ja lihtsalt ei veritse ühistranspordist teiste inimeste ja asjade peale. Sa lihtsalt ei tee seda.

Autostumist alga.

When Bad meets Evil

2008-05-12T01:28:00.000-07:00

Opaaaaa..... allikas ja veel pilte SIIN

tegelt ma ei tea, kas ma võin oma blogis avaldada pilte, mis on mujalt võetud ja ilmselgelt ma ei viitsi autorile ju kirjutada. Et kui viitan algallikale, siis on ok?

Nõuniku laul

2008-05-09T05:28:00.000-07:00

Supercool. Ja hea tekst. Selle võiks keegi tänapäevaseks hitiks monteerida (kvaliteetseks, mitte Mister X tüüpi sünditümakaga).

http://www.sakala.ajaleht.ee/090508/esileht/5033580.php - ja selline värk ka. Saan jälle Viljandisse. Vitaalselt vajalik.

Kvaliteet?! Auuuu!?

2008-05-05T04:53:00.000-07:00

Ämeizing, kui raske on saada TÖÖKORRAS asju. Kuna tööalaselt olen ma juhataja.. varustusala juhataja :), siis tuleb ikka aegajalt maksumaksja raha eest osta mööblit või muud inventari (täpsustus huvitatud struktuuridele - ostan ikka kontorisse, mitte koju). Ja viimased 4-5 korda on a-l-a-t-i midagi lörri aetud - mööblidetailid katki, lamp vigane, toolil mingi jubin puudu, kõrvaklapid ei tööta. Ja kusjuures kõik selgub pakendist välja võttes. Täiesti uskumatu kräpp. JA ei olene firmast, kas kallis või odav. Praaki saadavad kõik. Ja vahetavad rõõmsalt välja ka.. aga milline ressursikulu on pidevalt käia ja sõita uute asjade järgi (sest let's feiss it, keegi ei too sulle uusi kõrvaklappe või mälupulka kohale. Tahad, tule järgi). Kõnni koju (15 minti) võta auto, liigu läbi linna/ummikute (paar tundi), vii auto koju (15 minti) .... jne. Sucks.

Muidugi ma Tegin Ära 2008 ka. Ja kuna tundub, et blogosfääris KÕIK tegid, siis KÕIK ka teavad, mis emotsioonid ja kuidas oli. Rõõm tehtud tööst ja tundest ja viha värdjate pihta.

Ja Nagistasin pilte uusi. Lapsed on ikka vaimustavad.

Ja auto sõidab nigu mishka. Ü-l-i-ökonoomselt.

Ja poiss tegi esimesed iseseisvad sammud ilma toeta.

Ja tööd (haltuura s.h.) on s-i-t-a-k-s...nii, nüüd olen ma popp ja tänapäevane noor, kes räägib, kui hõivatud ta on ja kuidas aega üldse ei ole. Jebedijee.

Must Sidrun

2008-05-01T23:33:00.000-07:00

Lõppeks sai vastu võetud Otsus ja autoost, millega ma olin maniakaalselt tegelenud juba kauem kui kuu, sai lõpule viidud. Selle aja jooksul käisid mul soovid Volvost Mazdani ja Toyotast Subaruni. Kõik muidugi kasutatud ja automaatkäigukastiga jne. Lõppeks läks aga nii, et tehti pakkumine, millest oleks olnud vääääääga loll keelduda ja teisipäeval saabus hoovi põmst tuliuus Citroen C4 Picasso (5 kohaline). Must. Manuaalkastiga. Pereauto siis. Rõhk kahel märksõnal - garantii 3a ja üliökonoomne diisel. Maanteel kompjuuter näitas 4,7.. koos linnaga hetkel keskmine 5.5 lirtsu sajale. Ehk siis - mõneks ajaks on möödas punaste sportautode hullus ja mõistuslikkus saabus meie õuele. Ja no kui ventika-avast saab panna puhuma parfüümi ja displei taustavalguse värvi saab muuta, siis on ju tegemist autotööstuse täieliku homse päevaga.

Ja kui kellegil on midagi Sitika koostekvaliteedi kohta öelda, siis kõik on laim. Mul juba 600 km sõidetud ja mittemidagi pole juhtunud :) .

Depeshmõud

2008-04-16T04:42:00.000-07:00

Lisaks balti jaamale, asub mu koduteel ka puhvet nimega Depeche Mode. Samanimelise bändi fännide koht siis vist. Peab olema. Sest kesse muu seal tahaks istuda, kui seal ainult depechit mängitakse. Vähemalt sellest kõlarist, mis tänavale kostub. Võibolla see on reklaamiks ja sees laulab Niki või Engelbert Humperdinck. Okei, külastaja istub seal piiratud aja aga töötajad? Tõepoolest, mulle ei meeldi DM isegi pekstes mitte aga asi mind siiski huvitab - kas tõesti mängitaksegi sealt vaid DM'i? Või ka näiteks kui Mückelburgi pasunakoor esitab DM'i tribute'i? Pääseb sõelast läbi?

Nende kodukal discography all oli 20 albumit, millest mitu live'i ja mitu kogumikku, seega kui võtta keskmiseks laulude arvuks täiesti lambist näiteks 14 plaadi kohta ja keskmiseks pikkuseks 4 minutit ja plaatide arvuks 15, siis jätkub erinevaid lugusid 14ks tunniks. Kordused on kiired tulema.

Puuter mondis

2008-04-14T07:50:00.000-07:00

Õnnestus eelmise aasta lõpus omale töölt läpak saada. Valisin ja mõtlesin ja olin üldiselt endast väljas. Et saaks ikka parima! Graafikat ma ei tee ja üldiselt nõudmised olid kerge, pädev ja kindel. Loomulikult kisanud kõik, et IBM! IBM!.. ehk siis Lenovo. Sinna kalla või õlut sisse, see ei saa arugi - limpsab keelt ja nõuab juurde. Väga adekvaatne fakt, ma ju suur õllesõber ja põmst olulisim featuur... et õllekindel. Ma kuulanud siis seda kiidulaulu ja üldiselt mulle Lenovo asjalik pimpimata nõudi disain meeldib. Võtsin rahva-masina x60'e - väike, kerge, tipptopp akuga ja puha.

Ja miks, ma küsin MIKS? on see mul juba teist korda 4 kuu jooksul garantiis? Esimene kord oli ekraanil mingine surnud triip.. mitte ainult üks piksel vaid ikka kogu rida. Vahetati kenasti ja kiiresti ära.

Nüüd siis on mitu nädalat sinist ekraani pildunud ja olnud apsoluutselt ebapädev igas asendis. Nagu võiks arvata, et käitub täiesti no-name alumise otsa süler. Nüüd viisin garantiisse ja vana arvas, et lisa-mälu, mis lasin ostes panna (mitte ei pannud ise) ja eeldasin,e t kohe kuskil komplekteerimises pannakse sisse, on otsad andnud. Ega krt ma ei teadnud, et sinna mingi mitte-pädev mälu pannakse ja üldse ka... mulle ei meeldi ilma arvutita olla! Eriti praegu, kui mul on seda ka VAJA. Eks näis, kas IBM saadab mind kukele ja müüja juurde kurtma või on viga muus.

Enivei - arvuti ise on tore, aga vastupidavus pole küll ennast õigustanud.

Keenjused

2008-04-09T06:13:00.000-07:00

Avastasin (taaskord) oma muusika hulgast Kuulsuse Narride heliriba. Ma ei tea, kuskohast pärit, kas lihtsalt telekast lindistatud või muid teid pidi emmpeekolmestatud, aga ühte pean mina ütlema, et see äranägemata tore kuulamine on nüri viseerimisetöö taustaks.

"Sss...ssaa sarviline saatan!"

"Küll te näete selle masinaga võib kasvõi Austraaaljassse purjetada! Kurrrat! Mul on sellest kõrini! Küll te näete ma kohe purjetan õhu sisse, pakin majakraami ja põrutan kuu peale!"

Saalomon:
"Nii tihti vaikseil öil ma istun salamõtteis,
mu väike tuba suuri saladusi täis,
ma mõtlen imelisi inimlikke mõtteid,
miks põleb küünal, soolasilk miks nukker näib.

Ja tasatasa magus nukrus poeb mu põue
ja tundmus imeline valdab mind,
ma olen inimene, kes üksi astub õue
maailma tunnetuseks avat' minu hing...
/.../
nad ütlevad per aspera ad astra,
kuid mulle tundub, see ei ole päris nii.
mu astra läbi aspera on ikka astra
ja teiste asperad ei loe siin midagi..."

Ja nii edasi. SUPER!

Silentium!

2008-04-07T23:09:00.000-07:00

Muljeid esimestest päevadest:

Vaikus. Taustamüra puudub. Zero. Nada. Nichts. Magama jäädes hakkas häirima kella tiksumine. See oli ainuke heli, mis oli. Karu uulitsa aknad olid Tuukri tänava poole ja seal käis pidev liiklus, sadamast tulevad rekkad, Statoili kliendid ja muu sodi. Nüüd elad nigu metsas.

Vanniga ilusa vannitoa omamine on ikka täitsa teine tera, kui improviseeritud dushikabiin koridoris. Nüüd alles saabub puhtus ja hügieen! :)

Tööle lähen 13-16 minutiga. Varemalt 18-20.

Teele jääb Pagaripoiste saiapood.

Balti jaam, mis jääb tee peale, VEEL ei ole lahe. Mitmed sama kandi inimesed kiidavad, et see ongi selline äge ja lahe ja nigu teine maailm. Ma ei tea... sihitult uitlev narkomaan, end täislasknud eluheidik, juba hommikul totaal-jupaksis olev seltskond tulevasi eluheidikuid. Eks ta osa ühiskonnast ole, aga lahedaks ei saa ma seda mingist otsast pidada.

Tööstuse tänav on ekstreemselt kehva teekattega ja peale vihmast ilma pole mõtet isegi autojuhtide peale vihastada, kui vesi kõnniteele lahmab... teist trajektoori seal ei saagi valida.

Ettevaatust, auto!

2008-04-07T01:32:00.000-07:00

Ma sain lõpuks oma auto müüdud. Nagu ühes kodusoetusteemas kirjutasin, on igasugu pangahaldurid väheke teises maailmas. Nagu ka nüüd. Ostja tahtis Hansa liisingusse võtta, mul oli Nordea. Tipptopp, pangad pidid omavahel ära klaarima. Asi pidi tehtud saama juba kolmapäeval, 26. märtsil. Andsin võtmed ja dokud kõik ära, viskasin viimse veekalkvel pilgu ja lahkusin.... tund hiljem oli auto tagasi minu käes, sest kaks liisingut läinud omavahel kiskuma mingite lepingu punktide pärast, mis nad ise omavahel koostanud on. Uuel omanikul polnud ka pointi autot enda käes hoida, kuna minu nimel veel ja mina volitada ei saa... Pangad kiskusid oma poolteist nädalat, kuni said lõpuks aru, et see on päris totter ja sooritasid tehingu ära.. kusjuures omavahel nad kisuvad edasi, lihtsalt tehti mingi erandkorras allkirjastamine.

Igatahes, uus omanik on tore inimene. Vähemalt sai ausasse perre antud. Müümise järel tekkis muidugi kohe tunne, et "polnud ju nii väike midagi" ja "ehh, ei olnud seal mingeid erilisi kulusid". Nagu ikka - mäletad ainult head. Pädev.

Teisalt sai siis nädalavahetusel kolitud. Olen alates 2003ndast aastast kolinud u. 8 korda: Tartu Malmi tn - > Tartu Tõnissoni tn - > Kuala Lumpur - > Viljandi Tartu tn - > Viljandi Roosi tn - Viljandi Pikk tn -> Tallinn Karu tn - > Tallinn Tööstuse tn. Viimane neist oli muidugi kõige põhjalikum. 2 päeva non-stop tööd. Puhtalt tassimine võttis iseenesest pool päeva. Ülejäänu kulus sortimisele, paigutamisele, koristamisele, mõtlemisele, paigutamisele, paigutamisele, ümberpaigutamisele, tagasipaigutamisele, suumaigutamisele ja edasipaigutamisele. Tänud siinkohal kõikidele vanematele ja sõpradele (Pauts, Argo, Kadri), kes oma oma nädalavahetust olid nõus meie heaks kulutama.

Saab õnneks rõõmuga tõdeda, et 2 päeva olid ka tulemuslikud. Elame sees ja nö. kastide hunnik, millega tegeleda veel tuleks on täiesti minimaalne ja pigem tingitud sellest, et täpselt ei tea, mis nendega teha. Suures plaanis on aga kõik tipptopp! Eks aegamööda hakkab selguma, mis veel teha vaja (eile öösel näiteks läks pesumasin mööda vannituba rändama - tarvis uurida, kas polnud hästi loodis või on miskit tuksis).

Tarvis ka naabritega suhtlema hakata ja teise maja inimestega, mis samal kinnistul. Mis ühistöid on plaanis, mis mõtted üldiselt liiguvad ja kas ka troppe hakkab silma. Eudne...siiani on kõik olnud mul üürikorterid ja aint maksa. Nüüd peab maksma aga veel ka peremehelikult asju korrashoidma ja otsuseid langetama. Error-error-errrrroorrrr...

Esmaspäeva puhul saab vähemalt kindel olla, harva ta eksib oma olemuses - sinine ja nõme.

PS! Kes plaanivad külla tulla - ükskõik mis ajal/ajastul - toalilli palume MITTE tuua. Mitte, et me neid põhimõtteliselt vihkaks, aga hetkel on lihtsam, kui rohelust vaadata aknast :).

Hey, Luigi!

2008-03-31T08:02:00.000-07:00

Kuulake SEDA asja.. kõrvaklappidega! Kõvasti! Silmad kinni. Ei ole mingi ehmatuse asi. Lahe on. Aga taustaks ei ole mõtet kuulata. Ja just klapid on olulised, kõlaritest ei ole seda efekti. U. 4 minutit kestab.

Ait

2008-03-28T17:15:00.000-07:00

Viljandi Pärimusmuusika Keskuse uue maja ehk Aida avamise kontsert oli lihtsalt nii hea, et püha manna, karju appi, sure maha ja muu selline. Võimas, mitmekülgne, grandioosne samas hubane. Ühesõnaga see oli kõike. Tarmo Noormaa mängimas üksinda Ukuaru valssi ja samas eelmises etteastes oli lava rahvast täis ja kanti ette Eesti Ballaadide neljas osa koos Tallinna Kammerorkestriga. Siis fragmente Kevadest Eri Klasi dirigeerimisel, siis Tuksami "Meil on elu keset metsa" jne jne.

Ja maja ise on ka apsaluutselt hunnitu. Küünilisemad võivad küsida, kas oli 67 milli eest seda vaja? Pensionärid surevad nälga ja sundüürnikud on sunnitud vanalinnas kortereid erastama 4000 krooni eest. Vajaduse üle võibki vaidlema jääda , aga iseenesest impressivne on see, et mis selle eest on valmis tehtud. Kui lahutada sellest summast maha tehnika ja mööbel jms, mis igasuguse ehituse (ehk siis kui oleks kuhugi põllupeale uue maja ehitanud ja mitte vana muinsust taastanud) puhul oleks kulund, siis ülejäägi eest on tehtud selline casa, et ela või ise.

Loomulikult ma ei ole objektiivne hindamaks, et kas see tõesti on vajalik - aga kõik, kes kahtlevad peaks kasvõi korra mõnest Aidas toimuvast kontserdist või koolitusest osa võtta ja siis oma hinnangu andma.

Või minge kohvikusse, mis seal maikuus avatakse. Anni Arro on kokk. Üldse - minge Viljandisse :)!

Mis on kodu, kus on kodu...

2008-03-09T01:42:00.000-08:00

Alates eelmisest nädalast Kalamajas. Kolimine leiab aset märtsi jooksul aga põhimõtteliselt on kõik korras. Iiiiiimeline kenasti hoitud-restaureeritud kõrgete lagedega 4-toaline kompu. Sisehoovis, aiaga piiratud ning isegi muruplats ja põõsad on olemas. Ka kelder, kuhu kunagi saab sauna teha.

Mõned märksõnad, mida silmas pidada. Nagu sõber Tamkivi mainis, et kui hakkad pangaga asju ajama, siis kõige vähem närve kulutad, kui kohe algusest peale suhtud oma haldurisse kui pooletoobisesse. Sain selle õpetussõna hiljem, kui olin kõvasti närvirakke kulutanud. Võid üllatuda...aga vaevalt. Nad lihtsalt ei räägi ja ei mõtle samas keeles, kui meie. Neil on "ühishüpoteek, euribor, intress", mul on "kui palju maksab see või mitu krooni see". Tundub, et lause "selle eest peate maksa nii-ja-nii mitu krooni" tuleb nende huulilt sama raskelt kui "ma lähen lõikan endal vasaku jala küljest" Või siis minu oma ei olnud mitte kunagi kohanud kedagi, kes ei ole varem ühtegi maja/korterit/onni ostnud. Tähendab ma tõesti ei teadnud, et ostu-müügi tehingus, kkes täpselt mida teeb või nii. Seetõttu pidin taluma näägutavat notariassistenti (teate Minu Isa Oli Ausus Ise repsist, et "Millal maksad pangalaenu".."küsis nooootar naagutades, kohtutäitur kaagutades"), kes oskas olla veel viimasel hetkel niivõrd ebameeldiv, et ma olin valmis talle läbi telefoni kõrri kargama.

Olgu, tegelikult lõppes kõik ilusti ja me oleme offlerima rahul. Ainuke koht, mida vaatamas käisime ja kohe teadsime, et see on meie. Lisaboonusteks veel, et Tamkivid elavad 2 maja eemal pluss väga suur sõpruskond mõne tänava raadiuses.

Vanadus ei ole häbiasi

2008-02-27T13:19:00.000-08:00

Käimas on "unusta-oma-enda-nimi-ka-ära" nädal. Ma olen kaks korda toidupoes käinud ja kaks korda unustanud maha kogu finantsi nii kaartide kui sularaha näol... tore on muidugi see, et mõlemal korral on poes olnud tuttav(ükskord korbikaaslane Suu ja teinekord peretuttav Krõõt. Tänud neile siinkohal), kes siis minu eest ära maksab, sest raha puudumine on avastatud alles peale seda, kui kogu mant on kassast läbi löödud. Rääkimata siis igasugu hajameelsus-pisiasjadest, mida on olnud terve pinu.

Oi mulle meeldib Nagistada

2008-02-25T14:08:00.000-08:00

Ja seal on siis 3 viimase kuu pildid Tähepõld juniorist. Sadu ja sadu, nii et teid on hoiatatud. A teate, ta meeldib meile kohe niiväga :).

Stranger than Kindness

2008-02-24T04:52:00.000-08:00

Käib TV3s sellise nimega film. Eestikeeli "Usaldus". Natuke nagu noortefilm, natuke nagu suurtefilm, natuke nagu kirjade järgi komöödia...ja väga palju kohutav kräpp.
Ei ole naljakas, ei ole dokumentaalne, ei ole kämp. Mis nad on püüdnud näidata.. kultuuride erinevusi? Noorte erinevusi? Ja olematu tempo..mis muidugi ei üllata. Mighty Ducks 2 viiekümnekaheksandat korda oleks asjalikum ajaviide pühapäeval, kui eesti telekanalitest rääkida.

Koer sõi kodutöö ära...

2008-02-21T23:10:00.000-08:00

..ja võtmed kaotasin ära ja buss ei tulnud ja lifti jäin kinni ja pea valutas ja nägin tänaval hulkuvat kobrast, keda püüdsin kinni saada ja matikaalule viia ja..ja.. ja ei ole jõudnud blogida.

Igatahes suured asjad on võibolla juhtumas. Püsige kanalil.

Seniks ajaviidet:

Sa teenid KUIpalju kuus??!?!

Teie sõber,

t.

Lollakas korporatiivne maailm

2008-02-04T01:58:00.000-08:00

"Sellest ajast, kui USA telekanal NBC sai Inglise vastavalt asutuselt BBC õigused populaarse autoteemalise saate Top Gear oma versiooni väntamiseks, on ameeriklased olnud ametis atraktiivsete saatejuhtide otsimisega. Kuna BBC-st Clarkson, Hammond ja May uues versioonis kaasa lööma ei nõustunud, oldi NBC-s alguses üsna nõutud. Jaanuari lõpuks on mingile selgusele siiski jõutud ning kõigi eelduste kohaselt näeb uues seriaalis saatejuhina Jay Lenot ning talle sekundeerivat koomikut Jerry Seinfeldi."

Ja ei, teie lollakad Jay Leno ega Jerry Seinfeld EI päästa teid. Kui mul oleks NBC, siis ma boikoteeriks seda. Ja BBC'd kah (mis mul vist isegi on).

Tera

2008-01-24T05:32:00.000-08:00

Teatavasti möödub maast asteroid, ja ühe kodaniku kommentaari antud loole:

Bruce kirjutas:

magada ei saand, öö läbi telefon helises, kopterid lendasid üle maja. ma ei viitsi enam puurida.

Vingvingving

2008-01-14T14:06:00.000-08:00

I Am Legend
oli pettumus. Suur. Mis täpsemalt, ei sa ilma spoilerdamata rääkida. Aga no lõpp oli ikka nii "hallloooooo", et karju appi. Valisin veel, et kas Legend, Kuldne Kompass või Rahvuslik Aare..vaevalt teised kaks suuremad pettumused oleks olnud kuivõrd läksingi vaatama lihtsamat meelelahutust. Ei, ma ei pettunud Legendis, kuna see oleks über-deep olnud.

Ja Kristiine Keskuses pizzaurgas nimega Cili on urgas. Leedukate kett, kui ma ei eksi. Leivakorvist oleks võind lausa pilti teha. 4 äkast väikest kuivand leivatükki ja 4 samasugust saiatükki. Ja kui ma ütlen kuivand, siis seda ma mõtlengi. Kaardus servadega. Rõlge tümakas segab olengut ja pizza polnud ka midagi kiita. Lihtsalt, ärge minge.

Aasta on kenasti muidu alanud. Turbo-kõhugripp oli, kõigil ümbritsevatel on see olnud või hetkel käimas pluss muud viirused-haigused. Sellist murdu pole ma varem täheldanud oma ringkondades. Poiss õnneks peab vapralt vastu.

Tahtsin suuski osta, aga tegu on küll soetusega, mis vajab meeleolu ja selle tekkimiseks peab olema väljas lumi ja talv. Too yks nädal, kui oli, ma juba käisin nii ühes kui teises kohas kaemas. Ja siis tuli see sügis-kevad või kuidas seda nimetada ja koheselt tekkis tunne, et "mis suusad? miks? tobe. ". Maratoni-motivatsioon kaob ka ära, kui treeningkilomeetreid ennem ei saa. Niimoodi eelmise aasta aega ei paranda ju.

Tegelikult olen ma eluga rahul. Ülaltoodud vigisev toon on tingitud sellest, et sellise tooniga on toredam blogida :) Emo, rsk!

Väike pühadeküpsis

2007-12-22T03:52:00.000-08:00

No jõulude puhul väike postitus. Kohe klikatav :)

Perfoormanss!

Fossett

2007-11-27T03:39:00.000-08:00

Steve Fossett on mulje jätnud täpselt sellisest mehest, kes on valmis oma surma lavastama, et avalikuse eest kaduda. Miks? Kes seda teab. Võimalusi on mitmeid - et ehitada kuskil eralduses teadusjaama (vt. Ayn Rand "Atlas Shrugged" ), mis kehtiva maailmakorra kokkukukkumisel (6 "k" tähte :) ) aitaks uut ehitada. Võibolla läheb lihtsalt erakuks nagu kapten Nemo. Pole oluline. Lihtsalt, tema võib seda teha.

Jeremy Clarkson kirjutab Steve Fossettist (temalikult pika sissejuhatusega muidugi).

"...Oh, and he's climbed six of the world's seven highest mountains."

Windows screensaver

2007-11-25T23:00:00.000-08:00

Teate seda juba Win95'st (võibolla ka 3.1 või vanemates) pärit ekraanikaitset, kus lendaks kui läbi tähtede. Seesama efekt, mis tekib öösel lumesajus autoga sõites. Novot. Eile oli aga sama efekti ma-ei-tea mitmekordne versioon, kui öösel kl 12 Tamsalust sõitma hakkasime (teadagi, et meite poiss ärkvel olles sõitmist ei tolereeri).

Mõnesaja meetriga oli aju pahempidi pööratud, vasak poolkera andis otsad ja parem kimas tervisevetele. Silmad lihtsalt ei registreerinud enam ei lund, teed, teeääri ega isegi mitte auto esiosa ära. Ainult yhtlased valged triibud. Nagu 400 km/h üle tee kimav tagajalgadel sebrakari. Soodustavaid faktoreid oli selleks mitu. Esiteks lumehelbed...ok, mis helbed, hiiglaslikud lärakad, mis tõenäoliselt helveste koolis väiksemaid helbeid räigelt kiusasid ja lõunasöögi raha ära võtsid. Need sadasid hordidena alla ... või oot.. sadamine on selline "lihvadi-lihvadi hõljun siin vaikselt ja näen välja nagu jõul"... eile oli rohkem nagu "aaaarrgghhhhhhh!...la liberté!" ning maa suhtes horisontaalselt, rooli tagant vaadatuna vasakult paremale. Kiirus oli mul kusjuures päris metsik 30 km/h. Üksi oleks võibolla veel paarsada meetrit sõitnud, aga olles vastutustundlik pereinimene pöörasin tagasi. Kusjuures oleksin napilt mööda pannud teeotsast, kust mõni hetk just tulin. Lihtsalt mitte kolbigi ei näinud.

Olgu, asjad autost maha laaditud, põnn julmal moel lahti riietatud ja magama säätud, mõtlesime, et mis nüüd siis. Et kui hommikul minna, siis jube vara peab sõitma, sest mõni, kuigi LV's, peab siiski tööle minema :). Aga siis jälle see, et kui Hr. Rasmus näiteks ei taha sõita? Vaadatud siis aknast välja ja... mis lumesadu? Kus? Mis? Mina?! Eeeii.... Selge ja klaar..nagu digi-ilm. Maa aint kröömike veel valgem kui enne. Lapsevanema õrn hing, aga karm meel, võttis poisi, riietas (hoolimata läbi une häälekast sõimlemisest), tassis asjad autosse ja nakstigi kell 2 olime Tallinnas. Talvemuinasjutt kuni Tln-Narva maanteeni. Sealt edasi tavaline pläga.

Neljapäeval vahetasin alfal esimesed alumised õõtshoovad ära ja parandusemees ütles, et "Hetkel on nüüd kõik korras ehk, et mitte ükski asi ei vaja vahetamist.."... olgu, fain!.. üks esimene udutuli on katki ja üks tagumine elektriaken ei tööta (aknamootor on Tartu-Janol olemas umbes tonni eest), aga need ei takista sõitu ja parandamata jätmine ei halvenda auto seisukorda. Ma lihtsalt ei viitsi hetkel sinna raha panna. Millega ma tahan siis öelda, et mul on tipp-topp korras auto. Ausalt.

Mõtelus

2007-11-23T03:24:00.000-08:00

Paar korda on tõstatunud teema, et kas liigne avalikustamine netis võib kuidagi paha teha. Mitte oma pangakonto või koduse aadressi, aga näiteks lapse piltide (lisasin Nagisse uusi). Ma ei suuda küll välja mõelda, kuidas seda saaks halvasti kasutada. Aga väike paranoia hakkab juba tulema, et äkki peaks igale poole parooli panema ja valima. Nii igaks juhuks. Või?

Perifeeria

2007-11-21T10:28:00.000-08:00

Käisin täna Maardus kummikuid ostmas. Mõned kilomeetrid Tallinnast, aga kuidagi kõhe. Isegi autoga. Poodi ja kohe minema. Nagu Sillamäe või Kunda. Tunned kuidas nurgataga luurivad kurjad pätisilmad, et su autolt antenn minema krudida või niisama tappa anda. Jiirum, kui ma kunagi seal elama peaks :S

Kommersh oli hirmus tore, aga väeti olen. Ei ole kätes enam seda rammu. Peale ametlikku osa läksin ametlikult magama. Ofkoors olid mõned õllid sees, aga kindlasti mitte niipalju, et see mind murdnud oleks. Ikka pigem unevõlg, mis tahes-tahtmata tekib seoses igaste armsate põnnidega.

Lemmikajaviide netis www.icanhascheezburger.com

"I no barf. I messy eater" :)

Jah., ma olen elus, aga plogivaim tuleb harva peale.

Elu õpetab

2007-11-16T01:05:00.000-08:00

Ei tasu ära visata ühtegi post-it'it, kui pole kindel, et suvaline numbrite jada seal peal pole enam vajalik. Ei ole rõõm sorida 100 liitrises prügikotis, kus kogu asutuse mitme päeva prügi on sees, et leida ühte väikest kollast paberit. Leidsin? Muidugi, aga rõlge oli.

Mu automüügi-kampaaniast niipalju, et helistavad mingid idioodid ja pakuvad hinda, mis on, ma ütleks solvav. "Oo, hei, kuulge, teil on maja müüa internetis jah? See 5,8 milline, Viimsis.. ma pakuks 1,5 milli või vahetusvariant 1-toalise vastu Märjamaal".. midagi sellist. Ühele lausa kirjutasin vastu, mida ta pakutud summa eest omale osta võib. Lingid auto24'st ja puha.

Kommersile.

Kodutu lehekülg

2007-10-26T04:31:00.000-07:00

Oleks seal bisnessis vaid rohkem raha, oleks hea teenust pakkuda. Missioonitundest ei ole aega. Ühesõnaga hakkasime ka lõpuks lasteaeda valima poisile. Ma tean... et KOHE oleks tulnud, kui sündis, aga vot ei olnud mahti. Igatahes on Tallinnas PALJU lasteaedu ja mina ju ei tea, kus ma elan ja kus töötan 2-3 aasta pärast, seega elimineerisime muud ja piirdusime kesklinnaga. Ja siis hakkad uurima, mis infi on. Kasutades Tallinn.ee lehekylge.

Kuni selleni, et oled kätte saanud lasteaedade loetelu on kõik tipptopp. Aga vot siis flipib ära: a) lasteaedadel pole kodukaid või b) on, aga nii algelised, nagu oleks vanema rühma lastel lastud lustida seal. Mis võiks lapsevanemat huvitada, kui ta valib lasteada - millised ruumid, milline hoov ja ümbrus ja mis on meetodid või õppekava. Ja mida ma siis pildialbumite alt leian? Kehva digikaameraga tehtud kehvad fotod näiteks isadepäevast, kus on mõned lapsed ja mõned isad. Halli seina taustal. Ei mingeid pilte infrast ja ümbritsevast. Samuti puuduvad kirjeldused. Lisaks kodulehed, mis ei tööta üldse või miskipärast juba enne avalehte nõuavad parooli. Kujundusest ja vormindusest ei hakka rääkimagi.

Ja tegelikult ei ole ju tegu mingi e-poe või tohutu andmebaasi lehega. Väga väikese investeeringu eest saab ilusa, lihtsa ja informatiivse lehe. Kui kedagi huvitaks. aga arvestades nõudluse ja pakkumise suhet lasteaiateemas, peab olema õnnelik, et üldse kellelgi vanast ajast mingi käkk on tehtud.

Mul ei ole aega, energiat ega viitsimist käia füüsiliselt läbi üle 40ne lasteaia, mis on kesklinna piirkonnas ja eestikeelsed.

Aga mis siin prääksuda, mingi 3-4 suutsin ikka välja selekteerida tuleb siis vaatama minna.

Natuke pilta kah. Ülejäänud on Nagis:

Kepiriste!

2007-10-17T02:37:00.000-07:00

Tirrrr! Tirrrr! Tirrrr!

"Puikkoristikko!"

Kirivise piralt, kui kunagi www.tvfolk.net'ist JPP videot "Puikkorisitikko" nägin, leidsin juba siis, et palju paremaks ja soomemaks üks muusikavideo ei lähe. Nüüd leidsin YouTube'ist selle täispika versiooni. Heli ja pilt võik paremad olla, aga näeb ja kuuleb ära. Lühem versioon parema heliga siin.

Helvetti vitsi musikaalinen elokuva! (ei, ei kandideeri korrektsele soome keelele :) )

Ei ole??!

2007-10-16T23:14:00.000-07:00

Weirdo-beaver

2007-10-14T23:44:00.001-07:00

Õhtune sõit Narva-Tallinn maanteel, kuskil 60 km Tallinnast, oleks napilt-napilt päädinud ahoi-kopraonu maise tee lõpuga, kui ta oli otsustanud, et teisel pool teed on parem olla kui esimesel. Päästis vaid minu nugaterav täpsussõit ja kosmiline reaktsioonikiirus. Why? And how??? You fucked-up crazy-ass weirdo beaver!

Reedel Untsakad unplugged Viljandi kultuurimajas, jätkupidu Casa de la Sein, hommikul teisepäeva naljad Tegelastes, siis kiire trett Tartusse kolmandale silindrile süütepooli ostma, saun Sakalas ja tagasi Viljandisse, kus Lõikuspeo jam-session kultra kohvikus võttis pöörased mõõtmed. Bjuuuuutiful!

Haa!

2007-10-11T10:40:00.000-07:00

Tere!

Arvutimaailm tuleb järgmise poole aasta jooksul tasuta sulle postkasti. Jah,
sa olid üleskutsele (
http://arvutimaailm.blogspot.com/2007/10/tasuta-arvutimaailma-tellimus-50.html)
reageerides 50 kiirema hulgas!

Vot nii!

Feim?

2007-10-10T02:02:00.000-07:00

Eelmise postituse kommentaaridest võin järeldada, et mu plogil on feim? Mis on feim? Kuulsus? Ma tean, et selline featuur on rate.ee protaalis, aga mis selle uba on? Enivei.

Mu uus lemmikreklaam on Volvo XC70 reklaam antslaidamlike lauluviisidega : "Turrrrbodiisel kestab kaua, läbi terve maa." "Tagaluuk käib elektriga, läbi kogu maa". Lihtsalt nii mõnusad lauluviisid ümisemiseks ja ise uute ridade loomiseks. Ükspäev ümisesin Rasmusele peaaegu kõik tähtsamad auto funktsioonid ette "Aknad käivad nupuga, läbi terve maa", "kiirust lisad gaasiga, läbi terve maa" jne.

Kes seda seal reklaamis laulab?

Ja mainimata ei saa jätta, et ka reklaamitav objekt on apetiitne ja kuuluks mängus "kui mul oleks miljon krooni, siis..." kindlasti kaalumisele.

Tasuta Arvutimaailma tellimus 50 kiiremale

2007-10-08T04:33:00.000-07:00

Arvutimaailm on Eesti vanim tehnoloogiaajakiri, mis ilmub 1993. aastast. Tänapäeval on Arvutimaailma eesmärk lisaks uute tehnoloogiate tutvustamisele ka Eesti IT-äri laiem kajastamine.

Viimase Emori uuringu andmeil on Arvutimaailmal 27 000 lugejat, valdavalt vanuses 15–39 aastat. Samuti näitab statistika, et ajakirjal on 6000 naislugejat. Enam kui pooled lugejatest tituleerib uuring “valgekraedeks”, ⅔ on püsilugejad. Arvutimaailm on tellitud umbes tuhandesse ettevõttesse. Geograafiliselt jaotub lugejaskond üle Eesti suhteliselt ühtlaselt, jäädes keskmisest madalamaks Virumaal ning olles pisut üle keskmise Tartus ja Lõuna-Eestis (jutt ajakirja enda keskmisest).

Möödunud aasta jooksul on Arvutimaailm käsitlenud muu hulgas järgmisi teemasid: “Kas eelistada kodumaist või brändiarvutit?”, “Turvalisuse inimelement”, “MarkIT tungib Euroopasse”, “Omamise vaev või rendiõnn?”, “Veebiteenused reeglite ikkes”, “Mõra digiallkirjas”, “Julge visioon viis Osta.ee kasumisse”, “Vabavara ei anna säästu kergelt”. Lisaks kõvaketaste, pihuarvutite, skannerite, printerite, LCD-ekraanide, GPS-ide valmisveebide ja palju muu võrdlustestid või uute toodete üksiktestid. Sõna on saanud suur osa Eesti IT-äri ja -elu võtmeisikuid.

Arvutimaailma toimetuse blogi asub aadressil: http://arvutimaailm.blogspot.com/

50 kiiremat veebipäeviku pidajat, kes kordavad seda postitust täies mahus enda blogis (pealkiri + Arvutimaailma tutvustus + kampaania kirjeldus), saavad Arvutimaailma tellimuse pooleks aastaks tasuta.

Selleks tuleb saata aadressile am@am.ee:
1. oma postituse link;
2. ees- ja perekonnanimi;
3. täpne tellimisaadress;
4. kontakttelefon.
Ühtlasi nõustud tasuta poolaastatellimusele kandideerides sellega, et Arvutimaailm saadab hiljem e-kirjaga teate, kas jõudsid 50 kiirema hulka, ning poole aasta pärast meeldetuletuse, et soovi korral tellimust pikendada.

Tark on Tormast

2007-10-05T02:12:00.000-07:00

1. jaanuaril 2007 katkes veeühendus veetoru ja wc loputuskasti vahel. Väidetavalt allkorruse korteri veeavarii tõttu. Osad torud suleti. Meie kasutasime edaspidi süsteemi vesi-dushi-alt-ämbrisse-ja-mauhhhti!

Eile, 10 kuud hiljem, vedasime lõpuks uue toru hoopis teisest kohast, kuna lootus, et kraan uuesti avatakse, oli kahanenud olematuks.

1 tund tööd ja 187 krooni juppide peale. Piinlik, ma ütleks, et varem ei viitsinud seda ära teha.

A tsiviliseeritus kikib ässi!

Elust maal

2007-10-03T00:05:00.000-07:00

Tallinnas on kasiino ees postamendi otsas jack-poti võitjale Cadillac Escalade (samasugune nagu Mantlipärija saates, hinnaks 1 110 000.-).

Tartus on kasiino ees postamendi otsas jack-poti võitjale Peugeot 207 (hinnaks u. 200 000.-)

Jõgeva all nägin aga vana ja väsinud Lada 2105'te, mille tagaaknal kleeps www.jogevakinnisvara.ee

Väike klõbin on sees.

2007-10-02T03:00:00.000-07:00

Tea, millal kokku jookseb. Ei, mitte Alfa seekord, vaid ise. Töömõttes. Endal veel päris otsene kogemus ülevalpool toimuvaga puudub, aga kõrvalt jälgides ja kuuldes, et kui ebakompetentsed inimesed juhivad protsesse, kuidas juhivad ja mis alustel juhivad, siis ootan põnevusega, millal mul nätakas ära käib ja mingi iDioodi korraldusi pean hakkama täitma. Poliitika mai äss!

Kuigi jah... eks enamik arvab, et teised on lollid, pätid ja kaabakad :).

Peedu ei püüdnud vist eriti

2007-09-30T23:23:00.000-07:00

Jätkuks eelmisele postitusele Peedu uskumatut seiklusest kartulivõtule. Kuidas on võimalik hääletada...

Üks mulle lähedalseisev inimene (mees, 28, normaalkasv, habe) käinud ühel õhtul lõbusal jaskaril kuskil Tõravere külje all. Hommikupoole ööd olnud tarvis Tartusse saada. Autot polnud ja ega kerges svipsis olekus saanuks ka sõita. Mõelnud siis, et marsib maanteele ja hääletab. Kell 5 hommikul, mis on praegusel aastaajal süvapimedus. Mõeldud-mõeldud. Hakanud otse läbi metsa ja sirgelt üle aasa minema. Laulnud Kukerpillidki, et "ei takista vallid, ei takista kraav". Tibakene enne maanteed oli keegi kuri inimene, ma ütleks, et ekskavaatoriga, kuivenduskraavi kaevanud. Kui juba üks jalg põlvini vees, ega siis pole mõtet ju teistki päästa. Otse läbi.

Ahjaa, tegu olnud teemapeoga, mistõttu tolknes püksipeel jänesesaba ja näpuotsas oli ülepea käiv jänesemask (valge, vildist, vanaema tehtud aastal mingid 80ndad). Palju maniakimaks minna ei saa, kui seista öösel kell 5 maanteel, ligumärg, valge sabatutiga, jänesemask käes.

Natuke sai hääletada, kui peatus auto ja ta peale võttis. Tartu jõudes avastas ta aga, et jänesemask (valge, vildist, vanaema tehtud aastal mingid 80ndad) oli suures autosse istumise tuhinas maantee äärde jäänud. Muinasese on muinasese ja seega tarvis tagasi hääletada. Ei läinud kaua, kui mees ja mask olid jälle kokku saanud. Selleks ajaks oli juba hommik käes ja otsustas bussi oodata. Buss tuli, võttis ka peale, müüdi ka pilet.

Paar kilomeetrit hiljem võis näha pilti, kus buss peatub, sealt väljub mees, jänesesabaga, tiba räsitud olekus ja hakkab tuldud teed tagasi vantsima. Teda jälgides näeme, et mõne kilomeetri pärast pöördub mees bussipeatusse, võtab pingilt sinna ununenud jänesemaski (valge, vildist, vanaema tehtud aastal mingid 80ndad) ja asub uut bussi ootama. Ilus päev oli ees.

Lugu on tõsilugu. Ja seda kuuldes tekkis mõte, et kui Peedu ei suutnud kolme ööpäeva jooksul auto peale saada, siis pigem asi selles, et ta lootis vaikselt kartulivõtust viilida. Kena ju mööda sügist Eestimaad vantsida.

Ja lõpetuseks räägime Ilmast

2007-09-27T00:47:00.000-07:00

"Ilma sündis 1963. aastal Pärnumaal, Suiru külas kaluri pojana. 1985ndal aastal kolis Ilma Tartusse, kus ta ostis endale süüa. Alates 1992. aastast töötab Ilma sanepidemioloogia jaamas ja tema tervis on, tänu taevale, hea"

Ilma-jutuga lõpetas ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise sageli oma kontserte. Viimaste päevade Eesti suur-uudis Mäost Sõmerpallu kartulivõtule kõndinud mehest, kes täna kohale jõudis, on saanud vähemalt Postimehes Ilmalikku oleku.

"Teet jääb isa poole vähemalt 5. oktoobrini, Tallinna tagasi plaanib ta minna siiski bussiga."

Ühest tuleb ikka eeskuju teha

2007-09-26T01:26:00.000-07:00

Kristiine Prismalt võeti napsumüügi litsents ära. Sest kaks 17 aastast said suvel sealt õlli osta. Sisuliselt õige, aga milline silmakirjatsemine ja nõiajaht. Nüüd siis, kogu Tallinna linna alkoholipoliitika krooniks, selline aktsioon.

Jääb küsimus, et millal võetakse aruteluks üles näiteks Õllesummerile avaliku ürituse loa mitteväljastamine? Seal timmisid sajad alaealised loetud päevade jooksul õlli. Samas võivad kõik napsulembesed noored mureta olla - seda nüüd küll ei juhtu. Seega kui ka kõik pealinna peenemad puhvetid ja toredamad toidupoed enam napsu müüa ei või, siis oodakem järgmise aasta juuli algust kui valget laeva. Küll siis saab vast naeru ja nalja. Õlu voolab ojadena ja vend ei tunne venda.

Thh.

Vihje nr 2

2007-09-25T09:13:00.001-07:00

Minupoolt loetavate blogide listi ilmus uus autor. :)

Vihje

2007-09-16T13:39:00.000-07:00

Käisin Nagis.

Ja reedel käisin Plektrumil. Pigem nagu vaatamas, et mis majas tehakse ja kuidas üks suuremat sorti üritus seal paistab. Kenasti paistis. Rokitav koht. Ikka tõeline tehase-teema. Kummastav oli muidugi tohutu turvameeste hulk, kes muuseas ei lasknud inimesi sisse lahtiste suitsupakkidega. Seega oli sissepääsu ala kõrval lademetes pooltäis suitsupakke. Aga see selleks.

Ma ei olnud kunagi Plektrum-tüüpi üritustel käinud. Visuaalsete helide festival. Nojaa. Hiiglaslikule ekraanile lasti vilkuvaid psühhedeelilisi pilte. Ok. See oli uudne. Aga muusika... ootasin midagi eriti löövat, selle asemel oli aga täiesti tavaline "tabletimuusika".. ja..ja..ja noh.. reiv. Bass-bass-bass...viuuuu...bass-bass-bass jne. Paar tundi pidasin vastu. Ei muutunud miskit. Ei paremaks, ei halvemaks. Imised õõtsusid, nõksutasid päid ja tammusid. Läksin koju, peast kurt. Ei ole minu tassitäis teed.

Mortal Kombat XVII - Football Edition

2007-09-14T02:43:00.001-07:00

Top Gear

2007-09-13T04:17:00.000-07:00

Lõpuks, LÕPUKS ometi on lisandunud eesti telekanalite programmi saade, mis minul rõõmusära silmi toob. Top Gear. Ja normaalsel ajal. Kolmapäeval kl 23. Kenasti kodus, laps magab, enne enda ärakukkumist paras vaatamine. Ja midagi konkureerivat ka pole. Siiani olen püüdnud end laupäeva hommikuti kl 10 telkari ette mobiliseerida, et seda BBC pealt kaeda, aga no ei jõua alati ja BBC'd ka alati pole.

Ja kuidagi väga vaikselt tuli. Ei mingit tohutut promo nagu igasugu Põgenemised ja Jõledad Bettyd. Niimoodi TV3 jääbki Kanal2 sabas tokerdama. Esimene korralik autosaade eesti sadade tuhandete rullnokkade ja automaniakkide jaoks ja siis niimoodi vaikselt. Ehh, ei osata asju ajada.

Tegu on loomulikult saatega peamiselt autoPD'le, aga tempokas, vaimukas ja sisukas, nii et isegi Ave on seda mõned korrad vaadanud. Kohe on näha, et kui ressursid on piiramatud ja saate toimetajad andekad, võib äranägemata hulla tükka teha. Näiteks 10 millisest Koenigseggist nii kaua viimast võtta, kuni tükid taga.

Nagu väike laps, kes on kommikotile küüned taha saanud :)

Antisotsiaalne

2007-09-12T06:17:00.000-07:00

Elu ei ole niiiiiiiipalju ka muutunud. Et peale lapse ei olegi midagi, et ei blogi. Ikka juhtub..põnevust ja vähem põnevust. Mida aga ei ole, on jõudlus ja viitsimine. Peale tööd on kvaliteetaeg lapsega, tema kaputab kuskil 9 paiku magama, siis on aga juba endal kustukas. Eriti külla kutsuda kedagi ei viitsi, külla minna veel vähem. Isegi arvutit ei võta lahti sageli.

Põnn hakkab hommikuti 5-6 paiku tähelepanu nõudma ja meie 38 ruuduses villas ei ole palju võimalusi vahetustega magada. Sestap ka õhtuti varane väsimus. Eks harjumine tuleb ajapikku ja kõikidele tulevastele lapsevanematele, et ausõna.. mida aeg edasi, seda kergemaks läheb. Lihtsalt endal tuleb kindlus, hakkad ära jagama, mis võiks olla lapsel mureks, mis teda rahustaks, kui nutt peal jne.

Ja vat kui ta ärkveloleku ajast väga suure osa sulle otsa naeratab, siis on ju kõik korras :).

Põnevustest:

Alfa Romeodega käisin koos Pärnus ringrajal lustimas. Ütleme nii, et ringrajasõidu kogemus on nüüd olemas. Äge oli.. kuna erilisi piirdeid ega seinu ei ole, siis sai lustida. Aga samas ilgelt kehv ilm oli.. tuul, vihm ja külm. Nii mõnigi mees käis ikka rajalt väljas. Mul piirdus ühe 360 kraadise spin'iga Tarkust kõvasti juures, et kusmaalt kaob pidamine. Muuseas nüüdseks on ka Tabasalu rada korda tehtud. 500.- pidi tund olema. Soovitan minna. Isegi kui autoPD pole nagu mina, aga harjutama. Piire katsuma ja sõiduoskust parandama.
Võistlusarvestuses sain päris korralikult pähe. Mille üle ma ei imesta. Sugugi. Kusjuures Alfa on jätkuvalt müügis ja jätkuvalt huvi inimestel puudub. Lollid.

Tööst on kõige ägedam osa Kultuurikatlaga majandamine.

Novot. Sai parem küll.

Ise tegin

2007-08-22T02:49:00.000-07:00

Eks ma olen ka ikka peast isa ja tahan oma põnni näidata. Ja kuna sai nädalavahetusel teda väga muhedal moel jäädvustatud, siis oleks patt seda siia mitte panna.

Rohkem pilte kohevarsti Nagis.

Desääsatsioon ja dekärbseerimine

2007-08-15T23:46:00.000-07:00

Tõesõna leidsin ühest üürilepingust, et üürnikul on kohustus vajadusel teha deratisatsiooni- ja desinsektsioonitöid. Oh püha pleiboi küll... kahjuritõrje on vägagi kena sõna. Aga ei ole piisavalt peen vist.

Foorumist Forum

2007-08-07T10:46:00.000-07:00

Anglitsismid ja väljamaa keel tungivad hooga igapäeva. Ja suure hooga. Sellise hooga, mis oleks võinud jummal teab, mis korda saata. Kui külastate kohta nimega Foorum, siis olge ettevaatlikud - see maja on kuri. Võibolla asi on minus, et ma ei ostnud sealt viimati midagi, aga täna ründas ta mind O'ga. Nimelt selle fassaadist möödudes pudenes Foorumi sildist teise O metallist kate ja kukkus sinna, kus ma 3 sekundit tagasi olin möödunud. See oleks suur ai-ai olnud.

Käisin eile Die Hard 4'a vaatamas ja täna Transformers'eid (kusjuures mõlema hinne on IMDB's 7.9). Tehke mulle või jippikajeeea, aga tõesti head olid. Die Hard oma tuntud "põhimõtteliselt-ei-sure-ja-pillun-vaimukaid-repliike" lähenemisega ning Transformersid järjekordse kõva arvutiefektinduse ja samuti lõbusate vestlustega. Filmi esimene pool oli lausa eriti hea - kenad autot, ilusad inimesed, jaburad olukorrad. Teises pooles oli suurem osa lõpulahingut, aga ka see ei olnud väga igav, sest majasuuruseid roboteid üksteist tampimas näha on päris huvitav... vahelduseks :) . Palju paremaks ei saagi mänguasjadest tehtud film minna. Ja uus, veel isegi mitte müüki jõudnud, Camaro oli ka kena lüke.

Ösnaga - popkorn ja liitrine jook kaasa ning kinno. "Klassi" ja "Paabelit" peab ju ka millegiga lahjendama. Muidu võib liiga masendavaks minna!

Parendame töökeskkonda

2007-08-07T04:57:00.000-07:00

Selline pesuesitlusshow on juba pool tundi käinud. Telegraaf hotelli sisehoov siis. Ja täpselt minu akna suunas. Isegi püsti ei pea tõusma. Mina ei tea. On siis vaja või :)

Nunnumeeter

2007-07-23T04:05:00.000-07:00

Nagis uued pildid Rasmusest. Kõik pildid on eranditult päriselust ja ühegi juures ei ole midagi sätitud :) . Nii see elu on.

@ puhkus

2007-07-22T03:34:00.000-07:00

Töö ei tasu ära. Parem puhkan. Järgmised 2 nädalat. Folgile tarvis minna ju põnni harima hea muusika asjus ja muidu ka vaatama.. et kuidas nad ilma minuta see aasta hakkama saavad :) . Tõepoolest - peale 6't tööaastat seal, olen esimest korda Folgil külastajana.

Tallinnas püüan järgneva 2 nädala jooksul viibida minimaalselt. Olen pidanud oma, mitte just väga ammu öeldud, sõnu sööma seoses Lollinna ja sinna kolimise teemal, aga oma puhkust ma seal nüüd ka veeta ei taha. Eestis on palju paremaid kohti.

MINA... ei ole loll

2007-07-19T02:02:00.000-07:00

"Mac on õige massin! iTunes on tõeline meediamängija! Pillgeits on vastik monopolist ja teeb asju, mis ei tööta ja sunnib kõiki seda kasutama!"

Üks s**t kõik. Ma üldiselt olen oma iPod'iga rahul (kohe saab 3 a. vanaks.. või 2...). Kui teda kuulata. Aga algusest peale on olnud täiesti arusaamatu ja nõmeda lugude lisamise-eemaldamise süsteemiga. Minu, keskmisest vidina-lembelisem ja nutikam, mõistus ei ole lihtsat viisi täheldanud. Pidev mingi sünkroniseerimise soov on tal.. ühe-arvuti keskne värk. Aga ma kasutan igapäevaselt näiteks kahte.

Nüüdseks on endale täielikult vee peale tõmmanud iTunes programm kogu oma olemuses. Kahtlemata on võimalik ta normaalselt tööle SAADA. Aga vat asi on selles, et mulle meeldiks kui asi TÖÖTAB (nagu winamp), mitte, et ma ei pea teda tööle peksma.

Näiteks kui ma panen "add file to Library", siis mõnikord add'ib, mõnikord ei. Nagu kuradi mattinükanen "ehka otin, ehka en". Mingit seaduspära ei tähelda. Ainuke kindel viis saada lood playlisti on lisada kogu kataloog ja siis mittesobivad laulud sealt ära koristada. Mugav, onju.

Lisaks pakub ta mulle koguaeg vaikimisi lisamiseks kataloogi My music/ iTunes jne... ekskjuus mii, aga mu muusika on Desktopil, kaustas Muusika. Ja kui ma su ükskord sinna suunan, siis ära hakka isetsema. Võibolla saab settingutest muuta, aga jällegi.. ma ei leidnud seda ja kuskile user's guide'i lugema minna. Miks?

Ösnaga püüd kolida kogu meedia-elu ühte pprogrammi (iPod, plaadikirjutamine, playlistid) ebaõnnestus täielikult.

Ja ei, windows media-player pole sugugi parem. Sama ebaloogiline ja keeruline. Winamp, mu arm!

Why!? And how!? You crazy-ass weirdo program!

PS! Ja kõik proged on värskelt update'tud.

Rassism

2007-07-17T23:11:00.000-07:00

Must kohv on vastik.

Hommikul avastasin nimelt, et külmkapis puudub piim. Rrroooaaaarrrr!

Nösserdis

2007-07-08T13:57:00.000-07:00

Rasmuse pildid nüüd ja edaspidi Nagis. Kasutajanimi "starfild". Otselink SIIT

Teretulemast Nösserdise igapäevaste toimetuste tunnistajateks.

Kodanik

2007-06-29T08:05:00.000-07:00

Poiss on nüüd aus kodanik. Saime ka kruusi ja pudrukausi. Võibolla kutsutakse ka Edgari vastuvõtule. Või ka mitte. Uksel oli kiri, et kes tahavad Etsi juurde, peavad regamise käigus teada andma. Aga ma ei saanud aru, et millest teada anda - kas sellest, et tahame või ei taha? Põnev igatahes.

Edit: Peale väikest järgimõtlemist sai natuke turvalisem versioon pandud :)

Rasmus

2007-06-26T03:21:00.001-07:00

Master Yoda...

See on see pilt, mille pärast tal on teismeeas piinlik, et vanemad selle ilmarahvale vaatamiseks panid. :)

Eks siin aegajalt Rasmuse toimetustest ikka kirjutan. Päris "kaka oli täna helepruun" tüüpi blogiks see kindlasti ei muutu.

Nagu kaks tilka vett

2007-06-21T22:57:00.000-07:00

Vasakul üks Peking-Pariis vanaauto rallil osalejatest. Paremal Aarne Üksküla.

Sugarbabes

2007-06-21T01:12:00.000-07:00

Kontori-itk. Kui on üldkasutatav suhkrutoos, siis miks on vaja toosis resideeruv lusikas koguaeg kohviseks teha kellegil? Nii et sinna on 2/3 ulatuses kivistunud suhkur kinnistunud. Suhkru installeerimiseks kohvi hulka ei pea seda sinna ASETAMA vaid võib VALADA.

Klassikute keeles "Why?! And how!? You crazy-ass weirdo beaver!"

Käisime eile "Ronka" vaatamas. Nojaaa.. noh. Kui lavastaja, autor ja žanr on samad, mis "Armastus kolme apelsini vastu" ning mitmedki naljad sealt võetud pluss commedia dell'arte traditsioonilised tegelased, siis paratamatult tekib võrdlus. Ei, ei olnud paha. Aga draamat palju, nalja vähe. Sellist pikemat naljatamist, et võtab kõõksuma nagu sketsh "neiu ja kivi" või "ööd on siin mustad" ei olnud ühtegi. Tuleb tunnistada, et kohati oli lausa igav, kui dramaatilised stseenid venisid ja venisid. Aga kindlasti mitte ma ei ütle, et ei tasu - ikka tasub ära vaadata. Aga jumala eest - püüdke unustada Aplesinid.

Lavaauk iseenesest on muidugi super-mega koht ja tohutute võimalustega (olen seal näinud ka mõlemat Musketäride etendust) etenduskunstiks aga ka visuaalselt vaadata täiesti muinasjutumaailm. Linnateatri plaan sinna oma uus maja ehitada, pehmelt öeldes imeb vilinal.